Vastab vandeadvokaat IVO MAHHOV:

Perekonnaseaduse § 25 kohaselt on varaühisuse kestel omandatud esemed abikaasade ühisomandis sõltumata sellest, kelle nimel need on. Ilma teie nõusolekuta ei tohiks abikaasa autot müüa.

Praktikas lähtub autoregistrikeskus aga seadusest tulenevast eeldusest, et abikaasa on aus, ja luba tehingu tegemiseks teiselt abikaasalt on tal olemas. Register ei kontrolli isegi müüja perekonnaseisu. Nii võib juhtuda küll, et auto müüaksegi ilma teise abikaasa teadmata. Seda olukorda saab vältida, kandes registrisse auto omanikena mõlemad abikaasad. Kande tegemiseks on vaja registris märgitud auto omaniku nõusolekut. Kui ta nõusolekut ei anna, võib seda asendada kohtuotsus.

Abielu lõppedes lõpeb ka varaühisus. Ühisvara jagatakse eelduslikult võrdsetes osades, kuid kokku võib leppida ka teisiti. Kui abikaasad vara jagamises kokkuleppele ei jõua, jagab vara kohus. Milline konkreetne varaese kummalegi abikaasale jääb, sõltub asjaoludest.

Vara ei jagata üksikute esemete kaupa, vaid tervikuna, arvestades kummalegi abikaasale jääva vara ja kohustuste koguväärtust. Näiteks võib auto jääda abikaasale ja teile selle võrra rohkem muud vara. Kui ühele abikaasale jääva vara väärtus on suurem, tuleb tal teisele maksta kompensatsiooni.

Korter, mis on erastatud enne abielu, on abikaasa lahusvara. Abielu lahutamise ja vara jagamise korral ei ole teil seega õigust korteriomandile. Kuna see oli aga erastatud ajal, mil elasite koos ja kasvatasite ühiseid lapsi, võib nõuda rahalist hüvitist võlaõigusseaduse seltsinguid puudutavate sätete alusel.

Samuti võite nõuda hüvitist, kui korterit on abielu ajal ühisvaraks oleva raha eest parendatud.

Ka võib kohus teile määrata perekonnaseaduse § 68 alusel korteri kasutusõiguse, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Näiteks kui teil on tervisest tulenevad erivajadused. Sellisele kasutusõigusele võidakse aga määrata mõistlik tasu korteri omaniku kasuks.