Kuidas kavatsevad parteid toetada abivajajaid?
Mis on kõige olulisem muutus sotsiaalvallas, mida teha kavatsete?
Urmas Reinsalu, IRL
Kavatseme sisse seada emapensioni, mis on seotud laste arvuga. On ebaõiglane, et pärast 1991. aastat sündinud laste eest emad pensionilisa ei saa. Meie kava järgi saaksid nii praegused kui tulevased pensionärid pensionilisa, mis võrdub kolme pensionistaaži täisaastaga. Näiteks kahe lapse ema saaks aastas lisaks ühe kuu keskmise vanaduspensioni.
Jaak Aab, Keskerakond
Tõsta hinnatõusu kompensatsiooniks vanaduspensioni
35 eurot (üle 500 krooni). Rahastada tervishoidu täiendavalt 100 mln euro võrra - sellega lühendada ravijärjekordi, vähendada ravimite käibemaksu 9-lt 5-le protsendile, hüvitada kuni 90% ravimite hinnast lastele ja eakatele, maksta hambaravihüvitist, kaotada patsiendi omaosalus (200 eurot) hooldusravis.
Mai Treial, Rahvaliit
Muudame pensionisüsteemi õiglasemaks: tõstame keskmise vanaduspensioni nelja aastaga 415 eurole (6500 kr); võrdsustame iga tööaasta ühe pensioniaastaga; seame sisse uue pensionilisa - lapsepensioni. Hambaravi peab olema esmatasandi tervishoiuteenus, üldarstiabi ja terviseuuringud kättesaadavad igaühele.
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Tähtis on stabiilne pensionitõus, mille eelduseks on aruka ja konservatiivse majandus- ja rahanduspoliitika jätkamine, mis kindlustab majanduskasvu ja uued töökohad. Suurendame kvaliteetset eakate hoolekannet. Kehtestame riikliku loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma.
Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised
Lisaks tervishoiu suuremale rahastamisele kodanikupalga sisseviimine pärast põhjalikku avaliku debatti, kellele ja mis tingimustel seda maksma hakatakse. Seda lisaks pensionidele ja emapalgale. Katteallikateks oleksid praegu toimetulekutoetusena ja lastetoetusena väljamakstavad rahad ning ressursimaksud ja saastetasud.
Eiki Nestor, SDE
Luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada kutsehaigete ja tööõnnetusse sattunute vaeva hüviste saamisel. Rahastada täiendavalt tervishoidu riigi muude tulude arvelt. Viia perearstiteenus riigieelarve kuluks, et ravikindlustamata inimesed saaks külastada perearsti samadel tingimustel nagu kindlustatud.
Kas, ning kui jah, siis kuidas plaanite muuta lastetoetuste maksmist?
Urmas Reinsalu, IRL
Laiendame lastega perede kodutoetuse programmi ka kolmelapselistele peredele. Toetame vanemahüvitise kasutamist soovi
korral pikema aja jooksul. Loome riikliku lapse elatise tagamise fondi, kui vanem ei maksa alimente. Anname omavalitsuste otsustada, kas toetada lapsi raha või teenustega. Pooldame peretoetuste maksmist, arvestades perede tegelike vajadustega´.
Jaak Aab, Keskerakond
Lapsi tuleb toetada kooli (k.a ülikooli) lõpetamiseni; maksta pärast vanemapalga lõppemist lapsehooldustasu 200 eurot (3000 krooni) lapse kolmeaastaseks saamiseni; kindlustada soovijad lasteaiakohaga; anda koolitoitu gümnaasiumi ja kutsekooli lõpuni; taastada ranitsatoetus; kindlustada tasuta kõrgharidus neile, kes võimelised seda omandama.
Mai Treial, Rahvaliit
Laste toetamine peab suurenema lapse vanuse kasvades. Erilist tähelepanu vajab töötu, kellel on pere ja lapsed, samuti lasterikkad ja üksikvanema pered. Lastele alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni tagame tasuta sooja koolieine, õppevahendid ja sporditarbed, samuti osavõtu ühest spordi- või huvialaringist.
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Peretoetuste maksmisel peab kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes tegelikult rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. Loome tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele. Majanduslike võimaluste tekkimisel kehtestame noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks ringiraha.
Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised
Kavatseme lastetoetused asendada kodanikupalgaga, mis on eeldatavasti palju suurem.
Eiki Nestor, SDE
Soovime kolmekordistada lastetoetuse suurust, kahekordistada üksikvanema toetust, tõsta lasterikastele peredele makstavat toetust ja maksta täiendavat toetust peredele ajal, mil vanemad on jäänud töötuks.
Eestis on korraga nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus - kuidas kavatsete seda olukorda muuta?
Urmas Reinsalu, IRL
Käivitame pikaajaliste töötute erialase ettevalmistamise, suurendame aktiivsete tööturumeetmete mahtu ning hakkame täiskasvanutele pakkuma kutseõppeasutustes tööalast koolitust. Peame vajalikuks anda sotsiaalmaksusoodustus tööandjatele, kes palkavad noori. Tööjõupuuduse vastu aitab noorte haridustaseme tõstmine läbi tasuta kõrghariduse.
Jaak Aab, Keskerakond
Vabastame aastaks sotsiaalmaksu maksmisest tööandja, kes võtab tööle pikaajalise töötu. Panustame rohkem aktiivsesse tööturupoliitikasse - koolitusse, tööpraktikasse, karjäärinõustamisse. Paremate oskuste ja teadmistega inimesed on võimelised tegema kvaliteetsemat ja kõrgema palgaga tööd.
Mai Treial, Rahvaliit
Täiustame koolitus- ja kutseõppesüsteemi, viime kutseõppeprogrammid vastavusse tööturu ootustega. Loome eeldused uute kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade tekkeks, väikeettevõtluse ja FIEnduse elavdamiseks. Rakendame riikliku tervikprogrammi koos riigieelarve eraldistega: lähiaastail 0,5% ja hiljem kuni 1% SKTst.
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Kuna paremaid tingimusi ja palka saavad heade oskustega, haritud töötajad, siis aitame kaasa hariduse ja kutseoskuste pidevale tõusule. Põhitähelepanu pöörame noortele ja pikka aega tööturult eemal olnutele. Ergutame inimesi ja ettevõtjaid sooviga kahekordistada elukestvas õppes osalejate arv. Oleme vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele.
Aleksander Laane, Eestimaa Rohelised
Roheline majandus on ainuvõimalik tee pikaajaliste töökohtade tekkele. Näiteks ehituses tuleb võtta suund soojustamisele ehk küttekulude vähendamisele, põllumajanduses mahepõllundusele; kodumaistel taastuvatel energiaallikatel põhinevale ja hajutatud energiatootmisele - kõik see tekitab tuhandeid töökohti nii maal kui linnas.
Eiki Nestor, SDE
Kõigepealt tuleb suurendada töötute koolituseks ja toetatud töökohtade loomiseks määratava raha hulk vähemalt kahekordseks, et praegused töötud saaksid uuenenud olukorraga kohaneda. Teiseks tuleb tööandja tasemekoolituse kulud vabastada erisoodustusmaksu alt. See ennetab struktuurse tööpuuduse teket.
