Kuidas säästa viljakuivatit tuleroaks langemisest?
Viimane nende seas on 20. oktoobril Võrumaal Sõmerpalu vallas Linnamäel toimunud põleng, kus tuleroaks langes talumajapidamise kunagine viljakuivati, mida küll enam oma esialgsel otstarbel ei kasutatud.
Neli päeva varem aga põles Tapa vallas Jänedal agroettevõttele kuuluv viljakuivati, milles oli 120 tonni rapsiseemet.
18. septembril süttis põlema Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas viljakuivati katlalõõr. Õnneks suudeti tule levikut vilja punkriruumi vältida. 25. septembril süttis põlema Viljandimaal Tarvastu vallas Anakatsi külas asuv kuivati tükkis 45 tonni viljaga. 29. septembril käisid päästjad kustutamas Lääne-Virumaal laekvere vallas põlema läinud viljakuivatit.
Augustikuus läks Saaremaal Leisi vallas Koikla külas põlema viljakuivati mootor, kuid kohapealsed töömehed suutsid selle enne suurema kahju tekkimist kustutada.
Augustis oli samalaadne õnnetus ka Viljandimaal Pinska kälas, ka seal suudeti tulele oma jõududega juba enne päästemeeskonna saabumist piir panna.
Peamiselt on süttimisaltimad kiirkuivatustehnoloogial töötavad kuivatid, kus kuumus suurem. Teinekord kuumenevad üle seadmed, kergesti süttib ka kuivatite šahtidesse kogunenud tolm. Vihmaste koristusperioodide ajal on sagedane põlengupõhjus selles, et vili on niiske ja kuumeneb kiiresti n-ö üle. Kuna mängus on ka kütus – üldiselt kas gaas või kerge kütteõli, võivad tulekahju tagajärjed, eriti kui see liialt hilja avastatakse, olla sellised, et taastada pole enam midagi.
Kuivateid on oma tüübilt erinevaid – on trummelkuivatid, on suruõhukuivatid, on lahutatud õhupuhastusega kuivateid.
Tavaliselt kasutatakse kuivatite küttesüsteemides kas gaasi otsepõletit või soojusvahetiga õlipõletit, viimasel ajal on hakanud levima ka biomassi (hakkpuit, graanulid, põhk) kasutavad ahjud koos kaudse õhukuumutusega. Ja üldiselt peaks temperatuur kuivatis jääma vahemikku 85–100 kraadi. Ajalugu näitab, et kõige altimad on süttimisele ise kuidagi kokkukombineeritud kuivatid, mis on jäetud järelevalveta.
Tavaliselt huugavad viljakuivatid ka öösel, mistõttu seal ka kedagi otseselt juures ei passi, mistõttu oleks mõistlik kuivatid suitsu- ja temperatuurianduritega varustada. Ja teha seda sääraselt, et võimaliku häire puhul jõuaks signaal näiteks nutiseadme kaudu või mingil muul moel inimesteni.
Tõhus on vaid töötav tulekustuti
Firma Besel-Alarm turvatehnika konsultant Rauno Root kinnitab, et tegelikult pole selles midagi uut – et kuivatid põlevad, on aastakümnete tagune probleem. Kuivatites on tegemist ahjudega, milles väga kõrge temperatuur ja süttimiseks on sedasi mitmeid võimalusi.
„Olen endine maapoiss ja minu isa oli nõukogude ajal kuivatis operaator. Mäletan juba sellest ajast kuidas tuli vahel võimust võttis ja kuidas kolhoosi uhkus – suur tuletõrjeauto – välja kutsuti, sest tulekustutid olid vananenud ja nendest nirises vaid roostes vett välja,“ meenutab Root kolhoosiaega. „Mäletan ka seda, kui olime poisikesed ja hirmsasti tahtsime näha, et kuidas see tulekustuti laseb ja nii proovisimegi salaja ühe ära lasta, aga see ei toiminudki.“
Arvatavasti paigaldati need sinna juba isakese Stalini ajal ja nii nad seisid seal. Aga vähemalt olid nad olemas, ilusad ja punased.
Nali naljaks, aga tõsiasi on see, et sarnased asjad toimuvad ka tänapäeval. Root ütleb oma kogemusest, et tulekustutid on kontrollimata pea pooltes ettevõtetes.
„Tegelikult pole see üldse naljakas, sest selline väike asi võib endaga kaasa tuua väga rängad tagajärjed,“ leiab Rauno Root. „Kui tuli alles kogub hoogu, on seda lihtne tulekustutiga kustutada ja nõnda võib ära hoida meeletu suure materiaalse kahju. Nii, et minu palve on – palun laske oma tulekustutid ära kontrollida, see maksab vaid sajandiku sellest, millist kahju võite saada, kui neid vaja on ja selgub, et need siiski ei toimi.“
Aitab tuletõrjehäire süsteem
Tegelikult peab tänapäeval viljakuivatis või mõnel teisel sarnasel objektil olema korralik ATS-süsteem. Tegemist on tuletõrjehäire süsteemiga. Nii tulekustutid kui ATS on lausa seadusega sätestatud asjad, mis on kohustuslikud, et ettevõte võiks üldse ametlikult töötada.
Root märgib, et need vahendid iseenesest ei hoia tulekahju ära, küll aga annab ATS kohe tulekahjuhäire, et inimesed evakueerida ja mis edasi saab, toimub juba oleneb erinevatest asjaoludest. Kui tuli algab väikselt, on seda võimalik ehk ka oma jõududega kustutada, aga kui asi muutub juba ohtlikuks, tuleb viivitamatult lahkuda, oodata professionaalseid päästjaid ja mitte oma elu ohtu panna.
Mida siis teha, et tulekahju ära hoida?
Jälgida tuleohutusnõudeid, nii tehnika juures, kui elektrisüsteemil ja teha omalt poolt kõik, et asi ei jõuaks tulekahjuni. Nii et – ettevaatus on parim nõuanne.
Samuti tuleks mõelda ka toimivale valvesüsteemile, mis annab kohe teada kui kutsumata külalised on platsis, samuti nagu ATS annab teada, kui kahjutuli alguse saab.
