Külade Maapäev: suurim julgeolekuoht on meie endi inimestes

 (4)
Külade Maapäev: suurim julgeolekuoht on meie endi inimestes

Külade maapäeval osalenute pöördumine edastab selge sõnumi: suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest.

Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka maainimeste hulgas.

Tervete piirkondade ääremaastumine, heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine, maaelu selgelt kallim hind linnaga samaväärse elutaseme saavutamiseks - need on olulisimad valupunktid, mille Eesti maaelu edendajad oma sõnumis välja toovad.

Selgelt antakse teada, et külad ei looda probleemide lahendamisel ainult riigile vaid on endiselt valmis olema seejuures mõtlevaks ja tegutsevaks koostööpartneriks.

Tehakse ka konkreetsed ettepanekud:

  • seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel;
  • tuleb väärtustada elustiili- ja väikeettevõtluse põhist elulaadi ning aidata kaasa selle põhjal loodavate ühistute, ka energiaühistute, tekkele ja toimimisele maapiirkondades;
  • kohalike omavalitsuste iseseisvat tulubaasi tuleb suurendada moel, mis arvestab sellega, et Tallinna ja maapiirkondade vahel on selge erinevus;
  • ei tohi enam vähendada professionaalsete korrakaitsjate, päästjate ja teenuste arvu ning kättesaadavust maapiirkondades;
  • hea hariduse kättesaadavus ei tohi maapiirkondades enam väheneda.
Seotud lood:

Maapäevaliste koostatud sõnum anti üle maaeluminister Urmas Kruusele, kes lubas, et ministeerium võtab külakogukondi võrdväärse koostööpartnerina ning teeb omalt poolt kõik, et sõnadest saaksid teod.

Ühtlasi kinnitas Kruuse, et hästi arenenud ja toimiv maaelu on riigi edukuse vundament. „Ideaalis peaks iga „suitsu” kohta maal tulema vähemalt üks põllumajanduslik töökoht,” olid tema sõnad.

Linna ja maa, suure ja väikese jne vastandamine peab muutuma koostööks. „Avatud talude päev” oli heaks näiteks ühisosa vajalikkusest ja võimalikkusest.

Minister rääkis ka väljatöötamisel olevast programmist „Noored maale” ning sellest, et just esivanemate panust hindavad, paigasolevate väärtushinnangutega ning selgete tulevikuplaanidega noored on need, kes tagavad maaelu kestmise ja arengu.

Ligi neljasaja osalejaga Eesti külade XI Maapäev, mis toimus 7.-9. augustini Järvamaal Säreveres, kandis juhtmõtet: „Kuulakem, külad kõnelevad!”.

Riigijuhtidele saadetud sõnumi terviktekstiga saab tutvuda SIIN.