„Aastast 2000 on meil olnud selline kollektsioon nagu tarbetaimede aed. See sai algselt mõeldud kooliõpilastele ning lihtsalt neile inimestele, kes ei tunne hästi tuntud tarbetaimi, kasvõi teravilju,“ räägib Meelte aia kuraator Ave Visnapuu. „Tarbetaimede aed on alati olnud pisike, aga taimi mida tahaks näidata on palju. Nüüd läks see kollektsioon palju suuremaks.“

Aia loomise idee sai alguse 2013. aastal. Võttes eeskuju teistest botaanikaaedadest, pandi sellele nimeks meelte aed. Visnapuu sõnul on Tallinna meelte aed siiski mõnevõrra eriline, sest puuetega inimestele mõeldes on rajatud kogu aed, mitte mõni üksik aiaosa.

Meelte aia eesmärgiks on pakkuda taimede kohta võimalikult palju informatsiooni, mida saaks koguda erinevate meelte vahendusel.

„Olen valinud selliseid taimi, mille omapärasid saab käe all tunda. On need siis pehmemate lehtedega või karedamate lehtedega, või on neil huvitavad pikad rippuvad õisikud,“ kirjeldab kuraator Visnapuu kombatavate taimede aiaosa. „Paljudel taimedel on hästi aromaatsed lehed, saab nuusutada.“

Ave Visnapuu leiab, et kuna tegu on tarbetaimedega, siis pole keelatud ka mõne tuttava marja suhu pistmine. „Meil on erinevaid maasikaliike siin ja marjapõõsad ning viljapuud. Mina arvan, et need viljad võikski ära süüa. Aga lõhkuda muidugi ei tohi.“

Meelte aias on ka kuulmismeele ärgitamiseks vaeva nähtud. Aias kasvavad siidpöörised, mis tuulise ilmaga omapäraselt sahisevad.

Paljud taimed on istutatud tõstetud peenardele. Nii liikumispuudega inimesel kui vaegnägijal on sellisel kõrgusel olevaid taimi kergem uudistada ja katsuda. Kogu aia ulatuses on võimalik liikuda ratastooliga. Rajad on ääristatud spetsiaalsete servadega ning käiguteede muru on tugevdatud spetsiaalset murukärge kasutades. Lisaks on meelte aias haruldane kiik, millele saab minna koos ratastooliga.

Nägemispuudega külastajad saavad taimedega tutvuda audiogiidi abil. Aias on taktiilsed (kompamisega tajutavad - toim) sillutised ning kaardid. Arengupuudega inimeste tarvis on aias lihtsad ja selged suunaviidad ja juhised, mis aitavad neil aias iseseisvalt toimetada.

Meelte aia loojaid nõustas erivajadustega inimestele sobilike tingimuste kujundamisel ligipääsetavuse foorum.

Aed jaguneb tinglikult viieks suuremaks osaks. Sisenedes saab külastaja esmalt jalutada mööda elu teed. Rada on kahelt poolt piiratud erinevate taimedega. Päiksepoolsel küljel kasvavad head ja kasulikud, varjualal aga ahvatlevad, kuid veidi ohtlikud taimed. Heade taimede hulka kuuluvad näiteks maitse- ja ravimtaimed. Ahvatlevate, kuid samas mürgiste taimedena on esindatud lumikellukesed ja sinililled. Elu tee ääres asuvad ka kiikpingid.

Elu tee lõpus asub elu ring, mille keskel on purskkaev. Ringis paiknevad köögiviljad ja maitsetaimed. Ringi ühes ääres seisab elu puu, mille näol on tegu Eesti Kunstiakadeemia tudengite valmistatud keraamilise skulptuuriga.

Puu taha jääb paradiisi aed, kus kasvavad viljapuud ja marjapõõsad, teiste hulgas ka näiteks aprikoosipuu.

Üks osa kollektsioonist kasvab puidust istutuskastides. Seal paiknevad peamiselt suurte ja lopsakate lehtedega taimed, näiteks kõrvitsad, kapsad ja kaalikad.

Suurt ala meelte aias katab päikeseline aas, mille moodustavad puiduga piiratud peenrad. Sinna on istutatud kõrgekasvulised päikest armastavad taimed, peamiselt ravimtaimed. Aasal kasvavad ka kiutaimed, õlitaimed ning teraviljad. Huvilistel on võimalik lähemalt tutvuda nii Eesti põldudel tavapärase nisu ja kaeraga, kui ka võõrapärasema maisi, tatra ja koguni tubakaga.

Kuraator Ave Visnapuu sõnul on huvi juba enne avamist väga suur olnud. „Esimese info aia valmimise kohta avaldasime juunis, ja paari päeva pärast inimesed juba helistasid ja käisid isegi kohal.“

Avamise päeval, 12. augustil on külastajad meelte aeda oodatud alates kelle neljast pealelõunal, mil esinevad Gertu Pabbo ja Mikk Mäe. Õhtu jätkub Anne Veski kontserdiga.