Külli Pedak: Lubage väärikalt vananeda!
Töötate sotsiaalsüsteemis juba 1973. aastast, olete üle elanud 12 sotsiaalministrit. Mis teid oma valdkonnas murelikuks teeb?
Olen palju mõelnud, miks viimasel ajal kostab üha enam väiteid, et lapsed on teie neljas pensionisammas. Et sünnitage rohkem, siis on teil ka muretum elu vanaduses.
Laste sünnitamine on ju iseenesest väga tore, aga mõelge ka – lastel on ikkagi oma elu, kui nad suureks saavad! Neil on oma eluasemelaenud ja võlad maksta, kuidas nad veel vanu toetada jaksavad?
Viimasel ajal räägitakse pealegi, et inimesed elavad üha kauem, nii et pensioniiga hakatakse veelgi tõstma. Siis peavad lapsed hakkama ka rohkem ja kauem töötama!
Praegu aga ongi kõige kaitsetumas olukorras just lastega pered. Eriti veel siis, kui üks vanem või mõlemad on tööta. Või on peres puudega laps.
Meie sotsiaalkindlustussüsteem peaks saama hoopis paremale järjele, et võimaldaks igal põlvkonnal ise endaga toime tulla ja vanadel inimestel väärikalt vananeda.
Mida siis teha?
Meil on väga palju sotsiaalhoolekande teenuseid, neid tuleks edasi arendada.
Hooldekodusse minek oleks viimane abi. Enne seda võiks inimene saada maksimaalset tuge oma kodus. Kodus kas või juba seetõttu, et elamist Villa Benitas tavapensionär endale hinna tõttu lubada ei saa.
Muuta tuleks ka üldist mõtteviisi hooldekodust kui haledas seisundis vanadekodust lagunevas mõisahoones.
Minu unistus on, et kõrges eas inimesed saaksid elada kaasaegsetes väiksemates ühekordsetes majades, kus oleks mõnus koos oma eakaaslaste-tuttavatega vanaduspäevi veeta.
Kas pension tõuseb?
Järgmise aasta 1. aprillist peaks pension tõusma 4,4%, sellega on ka 2012. aasta eeelarves arvestatud.
Samas on juba vastu võetud seadus, mille järgi 2017. aastast hakkab senine pensioniiga tasapisi kolme kuu kaupa tõusma. Üldiseks pensionieaks saab nii meestel kui ka naistel võrdselt 65 aastat.
Pensionäre on Eestis oktoobri alguse seisuga 401 383.
Kõige rohkem on kasvanud töövõimetuspensionäride arv – neid on 88 646. Need on tööealised inimesed, kes on kaotanud töövõime kas töövigastuse, haiguse või trauma tõttu.
Suurenenud on ka hüvitiste ja riiklike toetuste saajate arv.
Milliseid toetusi makstakse Eestis peredele?
Õigus peretoetustele on Eestis elavatel pereliikmetel ja õppimise tõttu välismaal viibivatel lastel. Alates kolmandast lapsest makstakse suuremat lapsetoetust. Ühe lapse eest 19.18, alates kolmandast lapsest juba 57.54 eurot kuus.
Meil on üheksa liiki peretoetusi ja seda on hoopis rohkem kui paljudes Euroopa riikides. Näiteks makstakse siin ajateenija lapse toetust, ELis Leedu kõrval ainsana.
Meie seitsme- ja enamalapselise pere toetus on ainulaadne.
Ka on meie peretoetuste mudel selline, et riik toetab iga last.
Kuidas käib sama asi mujal euroliidus?
Riikideks, kus üle keskmise sissetulekuga peredele üldse peretoetusi ei maksta, on näiteks Sloveenia, Tšehhi, Itaalia. Ka Portugalis ja Islandil makstakse peretoetusi sõltuvalt sissetulekust.
Hispaanias on kehtestatud piir, millest rohkem teenivatele peretoetust ei maksta.
Üksnes kõige vaesematele lastega peredele maksmise puhul on tegu sotsiaalabiga. Sellist süsteemi rakendatakse näiteks Poolas, kus peretoetusi makstakse ainult väga väikese sissetulekuga vanematele.
Kas toetused ja hüvitised suurenevad järgmisel aastal, tuleb mõni uus juurde?
Aasta algusest küll midagi ei muutu.
Ometi on summad väikesed.
Tõsi see on, et 19.18 eurot ühele lapsele on tõepoolest väike, aga seda makstakse kuni lapse 16aastaseks saamiseni. Ja kui laps õpib edasi, siis 19aastaseks saamiseni.
Lisaks on vähekindlustatud peredel võimalik saada ka mitmeid muid toetusi.
Meie ametnikena toetuste suuruse üle ei otsusta, need on poliitilised otsused.
Miks oma ameti maha panite?
Olen juba pensioniealine. Ning kui ikka riigi poolt on ette nähtud pension, siis eeldatakse ka, et inimesed peavad pensionipõlve.
Seetõttu ametist lahkungi. Nii saab mõni noorem minu asemele tulla.
1. veebruaril 19aastaseks saavas sotsiaalkindlustusametis aga olen töötanud selle loomise algusaegadest alates, sellest 15 aastat peadirektorina.
See on olnud vastutusrikas töö, sest meie ameti tegevus on laiahaardeline ja hõlmab praktiliselt kõiki inimesi.
Sotsiaaltoetusteks ja pensionideks jagatakse 27,5% riigi eelarvest, ameti eelarve on praegu juba üle 1,8 miljardi euro.
Igakuised toetused (eurot kuus)
Toetus esimesele ja teisele lapsele 19.18
Toetus kolmandale ja järgmisele lapsele 57.54
Lapsehooldustasu 38.35
Üksikvanema lapse toetus 19.18
Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus 168.74
Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 191.80
Ajateenija lapse toetus 47.95
Vanemahüvitis (lapse 1,5aastaseks saamiseni) töötule
või õppurile 278.02
Vanemahüvitis töötajale – senine kuupalk.
Ühekordsed toetused
Lapse sünnitoetus 320 eurot
Elluastumise toetus 383.60 eurot
Lapsendamistoetus 320 eurot
Keskmine pension 2011
Vanaduspension 304.91 eurot
Ennetähtaegne vanaduspension 243.44 eurot
Väljateenitud aastate pension 316.90 eurot
Töövõimetuspension 179.06 eurot
Toitjakaotuspension 150.91 eurot
Rahvapension 106.09 eurot
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
