Kured, kotkad ja metssead tõid “Aasta tera”
Mida kaamerad samal ajal teevad? Kurekaamera (päevikuna Donna-TV) tõenäoliselt näitab arvuti taga istujale must-toonekure pesal istuvat vanalindu (kas Donnat või Padist, kel vaatlejad oskavad jalarõngaste järgi vahet teha, kui lind püsti tõuseb), kes soojendab kolme lumivalget pojukest. Aeg-ajalt käib enda väike nihutamine ja peaaegu pidevalt raputab kurg nokka - peletab putukaid.
Siis tõuseb ta püsti - parema jala alumise rõnga järgi on Padise kandist pärit Padis tuvastatud, ja laseb sortsu pesa ääre taha. Alustab põhjalikku sulgede nokitsemist. Tibukesed seni nihverdavad või tukuvad.
Kotkakaamera (Kotka-TV) näitab ilmselt tühja väike-konnakotka pesa. Kuigi väike-konnakotkastel on haudumise aeg, otsustas just see kotkapaar tänavu ilmselt pesitsemisest loobuda, kuid pesa seati korda. Vahel käiakse seal tukkumas. Kui kotkad kodunt ära, kasutavad juhust mõned teised tiivulised, et suurte magamistoas pisut tuhnida. Eriti ahne on sealt endale pesamaterjali võtma sinitihane.
Kui õnne on, nagu näiteks läinud teisipäeva pärastlõunal arvuti ees olijail, saabub üks kotkastest ise kohale. Näkitseb ja sügab ennast ja laskub pikutama. Vahepeal vaatab otse kaamerasilma, peaaegu ainiti.
Metsakaamera (Sea-TV) on 10. aprillist, pärast vaatajate hulga poolest tormilist ligi kolme kuu pikkust hooaega suletud, aga Looduskalendri külastajad saavad vaadata metssigade söötmise platsilt salvestatud videopäevikut.
Peale selle töötas detsembrist märtsini linnukaamera, mis jälgis talvist toidulauda külastavaid lindusid.
Samaja lutšaja strana...
Eesti looduskaamerad, mis edastavad pilti Internetis, on kuulsaks saanud. Looduskalendris on neil olnud vaatajaid 160 riigist. Arvutipilti jälgitakse tööl ja kodus, üksi, kaksi, kogu perega. Sea-TV ajal oli Looduskalendril päevas keskmiselt 60 000 (mõnel päeval ka 100 000) külastajat.
Peale igat sorti huviliste tunnevad kaamerate vastu huvi erialateadlased. Näiteks metssigade seltsielu ja peresuhteid on võimalik tundma õppida ka muudmoodi, aga pelglike must-toonekurgede puhul polegi peale kaamera teist võimalust nende pesitsusaja ja
-kommete kohta informatsiooni saada.
Esmaspäeval lahvatas just tänu kaamerale üle maailma uudis, et Eesti must-toonekurg Donna otsustas ühe poja pesast eemaldada, tehes seda kõige ratsionaalsemal viisil ehk sõi poja ära... Sama kordus teisipäeval koorunud pojaga. Teadlased saavad arutada, kas pojad olid liiga nõrgad või hindas kureema üleskasvatamisressursse napiks.
Miks teadlased ise siis juba ammu kaameraid ei kasuta? Gennadi Skromnov viitab teaduse rahastamise ebakindlusele - projekti järgi teatud lühikeseks ajaks, kusjuures alati võivad rahastajad otsustada, et nüüd olete seda liiki saanud juba piisavalt palju uurida...
Looduskalendri pilt on otse üle tõstetav teistesse veebikeskkondadesse. Kurekaamerast ja kurepäevikutest lähtuvalt arutatakse must-toonekurgede teemat edasi üle maailma 200 foorumis.
Arutelud ei katkenud kaamerahooaja lõppedes, vaid jätkusid talvel, jälgides lindude rändeteid. "Kõik uudised korjati Looduskalendrist üles ja nüüd elavad need erialafoorumites rahulikult oma elu edasi," ütleb Skromnov.
"See on õigeim integratsioonipoliika," kirjutas Looduskalendrile hiljuti kaameratest vaimustuses olev Eesti venelanna, mittetulundusühingu Vene Maja direktriss Marina Tee, kes edastas oma Moskva sõbranna tütre reaktsiooni pärast metsakaamera jälgimist: "Sõidame Eestisse, see on kõige parem maa (samaja lutšaja strana)..."
"Räägime asjast," soovib Gennadi Skromnov, kes rangelt ei lase juttu oma isikule keskendada.
Endast ei räägi
Põgusalt saame teada, et ta õppis kunagi Räpina koolis, töötas kaua botaanikaaias, elas pikalt Ruhnu saarel, on tudee-rinud teoloogiat ning Looduskalendri otsustas teha siis, kui murtud jalaluudega voodis oli ja muud teha ei saanud.
"Juba siis, kui ilmaportaali tegime, öeldi mulle, et olen hull - kes sellist asja vaatab? Aga nüüd on Ilm.ee see Eesti lehekülg, mida kõige rohkem külastatakse väljastpoolt Eestit." Kolmkeelne Looduskalender sündis ilmaportaali rüppe.
Veebiväljaande ümber on seltskond fänne, asjatundjaid, kes Looduskalendrile kaastööd teevad: looduse fenoloogilised vaatlused, fotod, loodushelid, tagatipuks kuulsad looduskaamerad. Tegijate mõnu paistab kalendrist välja.
Looduskalender ei õpeta, ei juhi, ei sunni, vaid annab lugejale-vaatajale teavet, mille põhjal on inimesel endal võimalik edasi minna, ümbritseva keskkonna seoseid aduda. Kes neid oskab juba näha, elab teistmoodi ka oma igapäevaelu.
Eriline rõhk on lastel. "Ma ei taha, et Looduskalender oleks hariduslik, sest siis oleks ta kohe sundus," räägib Skromnov. "Sunnita on see rännak. Kui lapsel tekivad pidepunktid, ei hakka ta teadmisi omandama punktist a punkti b, nagu koolis õpetatakse, vaid ta hakkab mõtlema, miks see nii on. Tekib ruumiline arusaam."
Looduskalender ei kirjuta, et ära kommipaberit maha viska. Lapsel, kes oskab märgata ümbritsevat keskkonda, on
eetika terve. Arusaamine, mida tohib ja mida mitte, tuleb sellelt pinnalt ise. Ameeriklased ütlevat, et oma põhimõtetega on Looduskalender viis aastat ajast ees. "Ma ei võta seda nii, aga samas läheb kõik tõesti sinnapoole, et inimesed ei taha enam meelelahutust, mis on saavutanud oma ülima piiri," kommenteerib Skromnov.
Paljudel noortel inimestel ei ole tänapäeval enam televiisorit - maailm muutub. Looduskaamera on justkui uue aja televisioon. Pilt kantakse otse üle, see ei ole kokku monteeritud. Info ei pressi end peale, aga on huvi korral kergesti kättesaadav - otsepildile lisanduvad päevik ja videolõigud, mõni lisainfot andev link.
Looduskaamerad annavad uut suhtluspinda olgu või peresse. Tavajutud lapsega - kas sul on tuba korras, kas sul on õpitud jne - ei arenda mõttetegevust.
Arutelud, miks üks metssiga on veel triibuline või miks metsseaemis ühel hetkel kesikud enda juurest ära peletab, tekitavad elutervet positiivset suhtlust: keegi pole tige ega kurb.
"Meie toome pildi avalikkuse ette ja igaüks saab vaadata seda oma pilguga," ütleb Skromnov.
Interneti-ilma taevasse tõusnud kaamerate eluiga on olnud tegelikult lühike. Alles hiljuti, 2006./2007. aasta talvel võtsid vanad sõbrad, loodusemees Arne Ader ja Gennadi Skromnov ette Otepääl katsetada, kas on võimalik saada Internetti reaalajas pilti lindude toidulauast.
Anna lapsele lindu näha
Viljad on näha. Kui tänavu talvel lasteaedades käidi, selgus, et sageli just lapsed hakkasid hommikuti avaldama soovi: vaatame nüüd arvutist, mida linnud teevad.
"Lapsed on oma olemuselt nutikad. Nad ei taha hommikul hakata kohe ringmänge mängima. Istuti rahulikult, näpp suus, ja tegelikult on see, mida nad tegid, meditatsiooniharjutus," räägib Gennadi Skromnov.
Seda olid loodusemehed just tahtnud. Et linnukaamera poleks ainult loodust tutvustav ettevõtmine, vaid oleks ka psühholoogiline projekt: aitaks vaatajail mõista oma ümbrust ja selle üle mõtiskleda.
Kevadel 2007 said kokku Kotkaklubi liige Urmas Sellis ja Gennadi Skromnov. Kotkaklubil oli mõte jälgida kaamera abil must-toonekurgede elu ja Skromnovil-Aderil oli kogemus. Ellu viidi tegu, mida keegi maailmas polnud veel teinud: pilt päris loodusest, paigast, kus pole elektrit ega Interneti-ühendust. Esimesel suvel oli vaatajaid 60 riigist.
Kaamerate tehniline pool on arenenud sama kiiresti - ikka tuttavate-sõpruskonna ringis. Eelmisel suvel pidi Urmas Sellis igal nädalal käima must-toonekurgede pesapuu all akusid vahetamas, aga nüüdsed kaamerad töötavad päikesetoitel. Signaal kantakse mitme masti kaudu läbi õhu ja muudetakse EENetis pildiks.
Näide koostööst. Praegu üleval olevad kurekaamera ja kotkakaamera on Kotkaklubi ja Looduskalendri ühisettevõtmine, milles osalevad: Kernel (kaamera installatsioon, andmeside metsast televõrkude mastini), televõrgud (KÕU, mast ja sidekanal EENeti serverini), EENet (video jagamine vaatajatele), TTÜ materjaliteaduste instituut (toitesüsteemi koostamine), MOBOTIX (kaamera), MikroTik (kaugside antennid), Futureni (päikesepaneelid) ning veel palju häid ja rõõmsaid inimesi.
ARNE ADER, sõber ja mõttekaaslane
Gennadi Skromnov on tark Eesti mees, loodusemees, kes oma asjaga tegeleb südamest ja üritab seda jagada ka teistega. On suur teistele jagaja, mitmekülgne mees hästi laia silmaringiga.
Jätab mulje tagasihoidlikkusest, aga see pole tagasihoidlikkus, vaid tasakaal. Tänapäeval on liiga palju eneseupitamist - kas või telesaadetes, kus räägitakse endast ja asjatoimetustest, kuid mitte asjast.
URMAS SELLIS, partner Kotkaklubist
Gennadi pealekäimiseta poleks me kurekaamera päevikut ilmselt viitsinud pidada. Looduskalendri on ta ise teinud oma huvist, missioonitundest. Ega ta mingit raha selle eest ei saa. Tänu temale on kaameratele tekkinud väljund, mida näiteks meie oma jõududega poleks ilmselt käima saanud.
Sõnumeid veebist
• Eesti sead panid Venemaal kontorid seisma
Vene kontoritöötajate armee viimatine pilgupüüdja on olnud veebikaamera Eesti metsas. Kaamera, mis jälgib metssigade elu, on saanud Venemaalt tuhandeid klikke päevas ja jätnud tervetes kontorites töö seisma.
• Täna lülitame metsakaamera välja, tänu kõikidele vaatajatele, neid oli 140st maailma riigist. Talve hakul alustame uuesti.
Looduskalender.ee, 9. aprill 2008
• Küsimus just nüüd on selles, kas Donna "kosilane" on "ehtne" paps! Paistab, et meil on tulemas veel üks seebiooper!
DB, Sutton, Kanada, 12. aprill 2008
• Ja ärge kurvastage, kui satute siia pimedal ajal - istuge vaid ja nautige
ööbikulaulu!
Janner, Plymouth, Inglismaa, 26. aprill 2008
• Eesti laseb voogvideot tasemel ja kõrgtehnoloogiaga! Vaata mis selgus ja kõrglahutus...
soph9, Toronto, Kanada, 29. aprill 2008
