„Töötajate palgaootused kasvavad kiiremas tempos kui palgad ja see tekitab rahulolematust,“ kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder uuringu tulemusi. „Samuti näitavad kõrged palgaootused ja toimetulekule antud hinnangud üsna suurt tarbimispotentsiaali, mis palgakasvu pidurdudes võib jääda kasutamata.“

Novembris jäi töötajate netopalga ootus keskmiselt 900 ja 1600 euro vahele. Aastaga on palgaootus kasvanud 200 euro võrra – eelmise aasta novembris soovisid pooled vastajad 700 ja 1400 euro vahele jäävat palka. Saadava netopalga tase sellisel määral muutunud ei ole, mis suurendab lõhet saadava ja oodatava palga vahel.

Kuigi palgaootused on kõrged, siis reaalselt loodab palgakasvu vaid veerand (24%) küsitlusele vastanud töötajatest. Keskmine oodatud töötasu kasv jääb 50-200 euro ringi. Kolmandik vastajatest ei oska arvata, kas nende palk muutub, 42% palgakasvu ei looda.

Tööandjatest märkis 23%, et nad on viimasel kuuel kuul töötajate põhipalkasid muutnud, 30% märkis, et kavandavad põhipalkasid lähemal kuuel kuul muuta, 16% oli põhipalkasid muutnud ja kavandas seda teha ka järgmisel perioodil. 31% tööandjatest põhipalkasid muutnud ei ole ja ei kavanda seda ka teha. Nii toimunud kui ka kavandatav keskmine põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse, kuid see ei puuduta kõiki töötajaid.

Palgainfo Agentuur küsitles novembris 310 tööandjat ning 15 980 töötajat ja tööotsijat. Uuringut aitasid läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, lühiajalise töö portaal GoWorkaBit, personaliteenuste pakkuja HR factory ja töötajate sisemotivatsiooni arendaja Flowtime.