Läänemaa suurvald edeneb jõudsalt
Ühinemisläbirääkimistesse haaratud valdadest on täna Läänemaal laua taga Risti, Oru, Taebla ja Nõva, kes tahavad ettevõetuga edasi minna.
Ühinemiskomisjoni esimees Aldo Tamm ütles, et kuigi väga palju tööd on tehtud lühikese ajaga, võib ta kinnitada, et ühinemisleping pole pealiskaudne ning kõik oluline on arvesse võetud.
“Inimesed komisjonides on teinud tublisti tööd ning ühinemislepingu projekt on risti-põiki läbi käidud,” sõnas ta.
Suurimad vaidlusküsimused olid seotud laenude ja investeeringutega. Ükski haridusasutus ühinemise tõttu sulgemisele ei lähe, samuti jätkavad praegustes kohtades tööd kõik raamatukogud ja muuseumid.
Rahvas ütleb oma sõna
Vallakeskuseks saab edaspidi Taebla ning teistesse senistesse vallakeskustesse jäävad teeninduspunktid. “Sotsiaaltöötajad ei pea hakkama ju tööpäevaga peale hommikul Taeblast, kui nende piirkond on mujal,” selgitas Tamm.
Loodavas vallas on praeguse nelja omavalitsuse peale 4670 elanikku ning selle volikogusse kuulub 19 inimest. Loodav vald on üks valimispiirkond.
Uue omavalitsuse nimi pole protsessi juures küll kõige olulisem, kuid seda on arutatud pikalt. Tamme sõnul on pakutud Loode-Eesti, Nigula ja Lääne-Nigula valda, samuti Rotaaliat. Kõige tõsisemalt on praegu sõelal Põhja-Läänemaa vald, kuid seegi pole lõplik.
Konkreetse “ei” on läbirääkimistele öelnud siiani Noarootsi ja Vormsi. Ridala ja Martna näevad ühinemist tulevikus jätkuvalt ühe võimalusena, kuid pidasid õigemaks esialgu aeg maha võtta. Kui volikogud täna ühinemislepinguga rahule jäävad ning võtavad vastu rahvahääletuse korra, algavad järgmisel nädalal rahvakoosolekud. Rahvahääletus toimub 5.−7. aprillini.
Kõik vallakodanikud saavad ühinemislepingu postkasti ning see on kättesaadav ka valdade kodulehtedelt. “Senistel valdade ühinemistel pole rahvakoosolekud väga populaarsed olnud, kuid see ei tähenda, et meil peaks nii minema. Kui inimesi need küsimused huvitavad, ehk nad siis tulevad ka kodust välja,” lootis Tamm.
Saarlastel jäi liitumine katki
Veebruaris arutasid võimaliku liitumise üle ka Ida-Saaremaa vallad. Orissaare välja käidud ühinemismõte puudutas Pöidet, Muhut ja Laimjala valda, kes riburada kõik oma keeldumisest teatasid.
Pöide volikogu esimees Vilmar Laak ütles ajalehele Meie Maa, et volikogu teadis teiste valdade soovist mitte ühineda ning ei pidanud mõistlikuks üksi Orissaarega ühinema hakata.
Orissaare volikogu esimees Kristjan Kana ütles Maalehele, et ega ühinema tühjalt kohalt hakatud. “Algul tundus, et selle mõttega tahetakse edasi minna, aga siis hakkas asi ära vajuma, ning lõpuks, kui Orissaare initsiatiivi võttis, ei tahtnud keegi enam kaasa tulla,” selgitas ta.
Kana sõnul ollakse Eestis ühelt poolt ühinemistega nagunii juba hiljaks jäädud ning teisalt on ka näha, et vabatahtlikust ühinemisest ei tule midagi välja.
“Meil siin pole nüüd muud, kui ühtse Saaremaana jätkata, vaevalt neid väiksemaid liitumisi enam tuleb,” arvas Kana. Samas on huvitav näha, kuidas halduspoliitika sügisel valimistel esile tuleb.
“Praegu öeldakse tihti, et meil pole rahva mandaati, aga valimistel võetakse see kindlasti ette ja me hakkame väga põnevaid lubadusi kuulma,” prognoosis Kristjan Kana.
Seda, et senisel kursil oleks võimalik jätkata, tema oma sõnul ei usu. Räägitakse küll kogukondadest ja ohust, et need liitmisel kaovad, kuid ometi on selge, et rahva äravool jätkub ning vallad on eeskätt olulised ametnikele, kes sealt siiani on tööd saanud.
