Mõttekojas osalenud leidsid üksmeelselt, et suur vajadus on just teadlikkuse tõstmise järgi reeglite vajalikkusest ja nende eiramise kahjulikkusest. Kuigi reeglid Lahemaal tunduvad liiga ranged, peaksid need olema inimestele arusaadavad ja mõistlikud ning tagama nii külaarhitektuuri väärtuste säilimise kui ka külade arengu.

Samuti jätab Lahemaa ehitusprojektide kvaliteet väga soovida, mistõttu leiti, et kaitsealadel võiksid hooneid jm rajatisi projekteerida vaid kõrge kvalifikatsiooni ja pädevusega arhitektid.

Mõttekojas püstitati ka küsimus, et kas Lahemaa on muuseum? Arvamusi oli mitmeid, kuid leiti, et arhitektuurimaastik on inimese elupaik ja peaks olema funktsionaalne elamise võimalikkuse seisukohalt. Lahemaa kaitsekorralduskavas ja kaitse-eeskirjas peaks koostöös Lahemaa rahvuspargi koostöökoguga määratlema elu arengut võimaldavad reeglid ja tegevused.

Arutleti ka selle üle, et kas on võimalik üldse teha moodsat arhitektuuri piirangute tingimustes. Leiti, et Lahemaa on esindusala, kuhu ultramoodne arhitektuurikeel ei sobi ning sealsed piirkonnad seavad piirangud vabadusele. Samas ei tohiks uusarhitektuur kopeerida vana – reeglid peaksid olema sellised, mis võimaldavad luua tänapäevast arhitektuuri.

Selleks ongi käimas arhitektuurikonkurss „21. Sajandi kodu Lahemaal“ , mis otsibki just seda tasakaalu uue ja vana arhitektuuri vahel. Konkurss lõpeb 26. oktoobril.

Lisatud video, mille autoriks on ITrotid OÜ.