Lairiba rahad lõppenud, edu aga veel ei paista
Lairibainternetiga on vähemalt kolm muret. Esimene neist ilmneb näiteks Võrumaal Varstu vallas, kuhu see imeloom küll jõudis, aga kus asuval Krabi koolil pole ikka korralikku internetiühendust.
“Täiesti null! Internet roomab nii mis hull!” iseloomustas Krabi põhikooli direktor Ale Sprenk oma maja internetiühendust. “Meil on koolis hulk arvuteid, oleme tehniliselt hästi varustatud. Aga kui arvutiklass töötab, siis teised enam arvutit kasutada ei saa. See takistab täielikult õppetööd!”
Direktor nentis, et tal jääb üle vaid tänulik olla oma kolleegidele, kes jätkavad tööd kehvadest tingimustest hoolimata ning on nõus kannatlikult ootama harvu hetki, mil neil tekib võimalus andmete sisestamiseks e-kooli.
“Närvilised inimesed oleksid ammu kriisanud selle peale,” leidis direktor.
Arutelud käivad, internet seni seisab
Varstu vallavanem Rein Ansip kinnitas, et Krabi kooli internetiühendus on tõesti alla igasugust arvestust. Ehkki Varstusse on paljureklaamitud lairibainternet tõesti jõudnud, ei ulatu see paraku õpilasteni.
“Krabi kool jääb lairibast eemale, see pole jõudnud ka mitte igasse meie külla,” lausus vallavanem.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo ütles, et lairibainternet ehk EstWin võrk ei ole lihtsalt veel Krabile jõudnud ning see ongi kooli häda põhjuseks.
“EstWin ei ole internetivõrk,” selgitas Harjo. “See on ainult valgusoptiliste kaablite võrk.”
Selleks et näiteks kodu-kliendid saaksid kasutada lairibainternetti, peab valgusoptilise kaabli ja kliendi vahel tegutsema veel operaator (näiteks Elion), kes paigaldab võrguseadmed, korraldab välisühenduse jne.
Arutelud, kuidas oleks nii tehniliselt kui ka majanduslikult kõige mõistlikum lahendada võrgu piirkonnas olevate tarbijate liitumine operaatoritega läbi EstWini võrgu, alles käivad.
Praegu igatahes ei soovi Krabi koolile korralikku internetti pakkuda ükski operaator.
Tasulist televisiooni saab juba vaadata
Aga lairibainternetiga seotud muresid on veel.
Küsimusele, kas rahval siis omapärase nimega tehnikasaavutusest üldse mingit kasu on tõusnud, vastas vallavanem, et nüüd on tekkinud võimalus vaadata tasulist Elioni digitelevisiooni, muud erilist edasiminekut pole märgata.
“Ettevõtluse arenemise seisukohalt ei ole lairibainternetil seni mingit efekti olnud,” lausus Ansip.
Eelmisel aastal lairibainternetiga liitunud Rakke vallavanem Andrus Blok kiitis, et võrguühendus on tõesti paremaks läinud, muus osas on kõik aga endine.
“Töökohti küll ei ole juurde tekkinud. Võib-olla seisab see aeg veel ees, kui ta hakkab kasu tooma. Aga praegu küll ei ole juurde tulnud töökohti ega ka kodus töötavaid kaugtöötajaid,” nentis vallavanem.
Kaugtöötuba ei soovita veel kasutada
Antsla abivallavanem Ustav Allas tõi samuti esile nuti-tv. Antsla majanduselu pole lairibainternet seni paraku elavdanud, isegi kaugtöötuba ei taha keegi kasutada.
Alles tänavu lairibainterneti saanud Märjamaa vallavanem Eero Plamus nentis, et neile on lairiba veel nii värske asi, et vara on järeldusi teha.
“Meil ühendati igas külas üks vallaasutus, raamatukogu, lähiajal tahaks ühendada ka gümnaasiumi,” rääkis vallavanem. “Raamatukogus on küll ühendus tuntavalt paremaks läinud, nüüd saab seal internetti kasutada ja pangaülekandeid teha.”
Samas kurtis Plamus, et vallamaja jäi lairibaga kahjuks ühendamata, sest see asub võrgu suhtes ebasoodsas kohas.
Olav Harjo pole aga nõus vallavanemate jutust kõlama jäänud seisukohaga, et lairibainternetist pole maaelu arendamiseks kuigi palju tolku.
“Tänu EstWini lairibavõrgule on tuhandetel inimestel, ettevõtetel ja asutustel maapiirkondades võimalus kasutada kiiret internetti. On selge, et kiire internet annab palju rohkem võimalusi kui ainult nuti-tv vaatamine,” väitis ta. “Kuna meie aga ei tegele tarbijatega, siis me ei ole ka küsinud inimestelt, milleks nad kiiret internetti kasutavad. Seda uurivad pigem operaatorid ning igasugused turu-uuringud.”
Harjo andmetel saab selle aasta lõpuks valmis umbes kolmandik plaanitud võrgust ehk üle 2000 kilomeetri valguskaablit. Selleks et võrk jõuaks kõikide asulateni Eestis, on seda vaja ehitada veel üle 4000 kilomeetri.
Edasi saab ehitada siis, kui raha leitakse
Aastas on võimalik ehitada 1500 kilomeetrit. “Seega kui oleks raha ka edasiseks ehituseks, siis kuluks kogu võrgu valmimiseni veel kaks ja pool aastat,” selgitas Harjo lahti kolmanda lairibamure. “Kuna aga praeguseks on kõik esialgselt EstWini projekti jaoks eraldatud ELi toetusrahad otsas, siis järgmisel paaril aastal suuri ehitusi enam ei toimu.”
Uus võimalus avaneb 2015. aastal, seda juhul, kui selleks on võimalik kasutada ELi järgmise eelarveperioodi toetusi.
