Lasteaiad jäävad teede pärast ehitamata
“Selle raha eest oleks saanud luua 19 319 uut lasteaiakohta,” selgitab aastaid valdade ja linnade rahakoti üle arvet pidanud EMOLi rahandusnõunik Märt Moll, kunagine Suure-Jaani linnapea. “Seda on tunduvalt rohkem, kui Eesti riigile tegelikult vaja on.”
Rehnungi järgi saanuks linnad ja vallad 2008. aastal ehitada 36, järgmisel 31 lasteaeda. Isegi suure augu põhjas, 2010, olnuks valdadel-linnadel jaksu tervelt 18 uue lasteaia ehitamiseks.
“Viimsi vald kulutas viiel aastal teede ja tänavate korrashoiuks 6,17 miljonit eurot, selle eest oleks saanud kolm 120 kohaga lasteaeda,” läheb Moll konkreetseks. “Mure olnuks lahendatud.”
Küsimus ei ole aga üksnes lasteaedades.
“Need kümned tuhanded eurod, mida me öisest valgustusest loobumisega kokku hoiame, lähevad teede remontimiseks,” tunnistab Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. “Ka on raske lasteaedade ja koolide õpetajate, raamatukoguhoidjate ja kultuuritöötajate palku tõsta.”
Hirmuäratavad teed
“Kohalike teede olukord on hirmuäratav,” ütleb maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk välja maainimestele juba ammu teada tõe.
Aga ometi raha ju kulutatakse? “Viimasel ajal on riigiteedele läinud aastas 300 miljonit eurot,” seletab rahandusnõunik Moll. “Kohalikele teedele aga vaid 30.”
Vaja oleks ent 150 miljonit. See tähendaks, et Eestimaa vallad ja linnad peaksid saama kütuseaktsiisist vähemalt 30−35 protsenti, tegelikult annab riik 10 protsenti. “Sellise rahaga pole mitte kuidagi võimalik välja tulla,” ütleb Moll.