Läti mereranda ehitatud laev-maja omanik lubab selle kunagi mööda vett minema pukseerida

Kolmapäeval õnnestus Läti Televisioonil üles leida miljonär, kellele kuulub mererannikul kohtu ning veeteede ameti poolt ehitusjärgus laevaks tunnistatud maja.

Viis aastat ei märganud Kuramaa mererannikul madala panga äärel seisvat suvilat mitte keegi – ei kohalikud, omavalitsus, ehitusjärelvalve ega keskkonnakaitsjad. Möödunud teisipäeval käis sealne ajakirjanik rannas uurimas, kuidas liivast pankrannik tormisele merele vastu on pidanud, kuna hiljuti oli sealkandis varinguid olnud. Kaitsealale ehitatud maja tundus talle kahtlane.

Ettevõtja Argods Lūsiņš hoidus terve skandaali puhkemise aja kõigist kommentaaridest, kuid Läti Televisiooni ajakirjanikud läksid kolmapäeval ootamatult tema kontorisse ning said paraja ühiskondliku tormi põhjustanud mehega mõned sõnad rääkida. Kaamera ette tulemast mees keeldus.

Ettevõtja sõnas, et viib ehitise Pāvilostast kindlasti minema, nagu ka algne plaan oli – see polnudki mõeldud sealsetel merevetel sõitma. Uus koht on juba leitud ning tuleb teha vaid vajalikud ettevalmistused. Pontoonile toetuv maja ujuvatki – selle võib praam mööda merd minema vedada. Millal see juhtub, ettevõtja ei öelnud.

Ehitamine olla Lūsiņši kirg ning ta hakkas pontoonidele maja ehitama, sest tahtis Lätti midagi uudset teha. Ajakirjale Ir ütles miljonär, et nägi Hamburgi kanalitel sarnaseid laevu. „Kanalitel ujuvad kohvikud ning järvedel rõõmustavad sarnased ehitised inimesi. Paistab väga meeldiv,“ sõnas Lūsiņš. Ta tahtvat neid Lätis ehitada ning valmis maju eksportima hakata. Kaitsealal ehitamist ta enda arvates häbenema ei pea – loodus polevat kannatada saanud.

Lätis võib igavesti laeva ehitada

Kohtus toimus 2013. aastal keskkonnaameti kaebuse peale arutelu selle üle, kas kaitsevööndis tohib laeva ehitada või mitte. „Kuidas selle pangalt vette peaks saama?“ on kohtus küsinud keskkonnamaet. Toonastelt kohtupiltidelt näeb pooleliolevat ehitust, mis oma metallvõrede ja kahe õhutünniga ongi kui algusjärgus pontoon. Kohus otsustas, et seaduse järgi võib seal veesõidukit ehitada küll ning keskkonnaameti määratud trahv tühistati.

Ehitisele „ehitusjärgus laeva“ staatuse andnud veeteede ametil polnud toona aimu, et kinnistul võidakse ehitada midagi muud kui 15 meetri pikkust ja 35 meetri laiust pontooni. Toona asus objekt veel omaniku kinnistul, kuid praegune ehitis on juba riigimaale, kaldale lähemale liigutatud. Kalandusseadus lubabki rannikul paadi või laeva remonti ning talvitumist.

Kohaliku keskkonnaameti direktor Ingrīda Sotņikova oli vihane: „Elame õigusriigis. Kui kaks asutust otsustavad, et see on ehitusjärgus laev, siis mida me veel teha saame? Sellist häbematust pole ma veel näinud. Nagu ütleks minu vanaema: kusevad pähe ja ütlevad, et vihma sajab.“

Pikaaegne Pāvilosta vallavolikogu esimees Uldis Kristapsons sõnas näiteks, et kuna laev on endiselt „ehitusjärgus“, siis on nende käed liiga lühikesed. Samuti sõnas Kristapsons, et omavalitsus on küsimuses kolmas ja kõrvaline osapool, kuna ehitis asub riigimaal. „Seadust tuleb muuta, sest pole normaalne, et laeva võib lõputult ehitada. Isegi kasvuhoone ehitamisel on kindel tähtaeg,“ ütles Kristapsons.

Läti seadused lubavad veesõidukit tähtajatult ehitada. Valmis alus tuleb veesõidukina ka laevaregistris registreerida, kuid sinna laev-maja praeguses seisus ei kantaks, kuna 15meetri pikkusel veesõidukil peab olema näiteks tekil päästeparv, päästerõngad ning valgustid. Omanik võib lõputult öelda, et alus pole veel valmis.

Otsuse teinud kohtuniku Kristīne Brokāne hinnangul oleks laevast erineva lõpptulemuse puhul pidanud reageerima kas keskkonnaamet või omavalitsus. Amet ning omavalitsus viitasid hiljem aga kohtuotsusele, kus ehitis on omale ehitusjärgus laeva staatuse saanud, öeldes, et nendel pole seal enam midagi võimalik teha.

Kolmapäeva õhtul sõnas Läti televisioonis peaminister Māris Kučinskis, et tõenäoliselt see ehitis seaduslik pole ning tuleb kas maha lammutada või vette lasta. „Kui seadustes on mingi auk, siis see tuleb kiiremas korras kinni tsementeerida,“ sõnas ta. Keskkonnaminister ootab praegu omavalitsuselt selgitust, et kuidas sellisel ehitisel keelutsooni kerkida lasti.

Endine Valmiera linnapea Inesis Boķis tunneb Pāvilosta volikogu esimehele kui kolleegile kaasa, kuna lõpuks võib just omavalitsus kõige rohkem süüdi jääda. „Mäletan enda kogemust sama omanikuga Valmieras. Lihtne ei olnud,“ ütles Boķis.

Maja omanik Argods Lūsiņš on varem öelnud, et tavatsebki ehitusreegleid mitte järgida, et asjad kiiremini aetud saaks. Ühel 2010. aasta Talsi omavalitsuse istungil ütles ta, et on paljusid kavatsusi omavoliliselt ellu viinud ning ta ka vastutab nende eest.

„Tean, et rikun seadust, aga kui ma seda ei teeks, jääks kõik seisma,“ kommenteeris ta toonast Maxima ehitust. „Vabandan, et seda nii tihti teinud oleme. Vahel tuleb järgida tervet mõistust ning formaalset seadusandlust ignoreerida,“ sõnas Lūsiņš.