„Põllumehed peavad viimaste aastate ettearvamatutes ilmaoludes järjest rohkem riskidega arvestama. Kompensatsioonid ei kata kunagi sajaprotsendiliselt kulutusi ja see poleks ka realistlik,” kommenteerib Läti põllumehi ühendava koostöökogu LOSP juhatuse esimees Egars Treibergs. „Kui töötataks välja veel mingisuguseid toetusmehhanisme kahju kannatanud põllumeestele, pehmendaks see kukkumist.”

Põllumeestele väljamakstava summa puhul ei arvestata iga maaharija kahjusid eraldi vaid keskmist rahalist kulu vastava põllukultuuri kasvatamiseks. Küll võetakse arvesse seda, kas põlluharimiseks kasutati enda või renditud tehnikat.

„Kui iga põllumees esitaks arve ise, oleks asi keerulisem, kuna mitte kõik ei oska selliseid kahjusid kokku arvutada. Muidugi on kompensatsioon mõnele tegelikust suurem või väiksem, aga praegune arvestus on ainus objektiivne viis,” rääkis Põllumajanduse konsultatsiooni keskuse majandusosakonna juhataja Santa Pāvila.

Riigi poolt makstavad miljonid ei jää tõenäoliselt ainsaks toetuseks, mida Läti põllumehed saavad. Möödunud nädalal lubas Läti peaminstrile Euroopa Liidu Solidaarsusfondist abi ka Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker. Fondist loodetakse saada märgatavalt suuremat summat, 140 miljonit eurot, et lisaks põllumeestele väljamakstavatele summadele parandada ka üleujutustes kahjustunud teid ning muud infrastruktuuri.

Soome valitsus otsustas viljakasvatajaid toetada 25 miljoni euroga energiamaksu tagastamise kaudu. Euroopa Liidult loodavad kriisiolukorra tõttu toetust saada teisedki Põhja- ja Baltimaade riigid.