Ta on kümme aastat töötanud kaitseväes, viimased kuus neist olnud Kirde kaitseringkonna ehk teisisõnu Tapa sõjaväeosa suurtükiväepataljonis, rühmavanemast patareiülemani. Lihtsas keeles öeldes tegeleb ta sõdurite väljaõppega. 

Miski, mis aitab mehel mõtteid koguda, on matkamine. Tegu pole siinjuures lihtsalt toreda selliga, kes läheb paariks päevaks metsa. Ta võiks seista kõrvuti mägironija Alar Siku või polaarekspeditsioonide mehe Timo Paloga. 

Tõsi, mägede vallutamise ja põhjanabal käimise asemel läbib ta jalgsi sadu kilomeetreid, seitsmekilone matkakott kõige vajalikuga seljas. 

Matkamine on siiski pühapäevaharrastus. Kui Janek parasjagu poisse meheks ei kasvata, vurab ta Võrumaale, et isa Margusel Suure-Lahu talus abiks olla. "Linnas lihtsalt pole midagi teha," põhjendab ta. 

Esimesed asjad esimesena 

Janeki suhtumine pole siiski alati selline olnud. Mees ütleb otse, et kui ta omal ajal valikuid tegi, polnud põllumajandus tema jaoks mingi väljavaade.

Nüüd on aga põllumajandus talle järjest südamelähedasemaks saanud. Kas on see tingitud vanima lapse vastutusest viia isa alustatut edasi või millestki muust, seda ei mõista mees arvata. 

"Muidugi on selles üks osa kohusetunnet, aga tegelikult on see väga huvitav ka, sest valdkondi, millega talus tegelda, on hästi palju," arutleb ta. 

Janek ei ütle nüüd "ei" ka võimalusele, et võiks teha elus kannapöörde ja hakata ajateenijate asemel hoopis vilja kasvatama.

Rada üle Alpide

Et mõtted selgeks mõelda, pakkis mees kuu aja eest seljakoti ning läks Alpidesse. Täpsemalt: alustas siis teekonda Šveitsi väikelinna Champex-Laci, tänavuse matka alguspunkti.