Loomset päritolu toidu sissevedu EL liikmesriikidest muutus lihtsamaks
Varem oli loomset päritolu toiduga kaupleja kohustatud vähemalt 24 tundi enne kauba saabumist Eestisse sellest kohalikku veterinaarkeskust teavitama. Info kanti sihtkoha vastuvõtja registrisse, mida oma töös kasutasid veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnikud kaubasaadetiste laadi, koguste ja päritolu kohta ülevaate saamiseks.
Ametis läbi viidud analüüs näitas, et järelevalve planeerimisel ja teostamisel kasutati registrit tagasihoidlikult. Kuna ettevõtjate jaoks oli tegemist ebaproportsionaalse koormusega ja järelevalve teostamisel on võimalik kasutada alternatiivseid meetodeid, otsustati register sulgeda. Veterinaar- ja toiduamet jätkab analüüsidega, kas ja kuidas on veel analoogsetel juhtudel võimalik klientide halduskoormust vähendada.
Endiselt tuleb kohalikku veterinaarkeskust teavitada loomade saabumisest ja teha seda vähemalt 48 tundi varem. Erandiks on registreeritud hobused, kelle kohta on välja antud nõuetekohane hobusepass. 24 tundi varem tuleb maakondlikku veterinaarkeskust informeerida toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi sisaldava kauba saabumisest.
Võimalikud riskid loomset päritolu toidu sisseveol teisest Euroopa Liidu riikidest on edaspidi muuhulgas maandatud läbi järelevalveasutuste ühise haldusabi ja -koostöö alase infosüsteemi.
Vastavalt õigusaktidele peavad toidukäitlejad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt ja kellele on toit tarnitud. Loomset päritolu toidu vastuvõtja peab enne kauba laialijaotamist või turustamist kontrollima kaubasaadetisega kaasasolevaid dokumente ning puudustest või kõrvalekalletest järelevalveasutust informeerima.
Loomset päritolu toit on muuhulgas näiteks veise-, sea- ja lambaliha ning -maks, uluki- ja linnuliha, munad, kala ja mereannid, piimatooted jpm.
