Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti

 (2)
Hundid
HundidFoto: DANIEL BECERRIL, REUTERS

Möödunud aasta 1. novembrist kuni 28. veebruarini kestnud hundijahil tabasid jahimehed üle Eesti 114 hunti, mis on kehtestatud küttimislimiidist kolm isendit vähem.

Kõige enam kütiti hunte Harju- ja Järvamaal, kummaski 17 isendit, järgnes Raplamaa 15 isendiga. Kõigis kolmes maakonnas oli see ühtlasi ka maksimaalne lubatud küttimismaht. Kõige väiksem limiit, üks hunt, kehtestati Hiiumaale. Jaanuari alguses kohalikud jahimehed looma ka tabasid.

Küttimismahtude koostamise aluseks on võetud huntide loendus ja kahjustusandmed ning arvestatud on ka jahindusnõukogude ettepanekuid. Kuna jahihooaja alguseks ei ole looduslikest teguritest lähtuvalt võimalik omada täit ülevaadet hundi juurdekasvust, kehtestatakse küttimismahud mitmes jaos, nii ka tänavu. „Täienduste tegemisel olid aluseks jahimeestelt hooaja jooksul laekunud loendusandmed, mida edastati võrreldes eelmiste aastatega oluliselt operatiivsemalt. Kokku täiendasime huntide esialgset küttimismahtu seitsmel korral,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi, jälgides samal ajal hundi populatsiooni tervikseisu. Suurkiskjate ohjamiskava eesmärk on säilitada enne jahihooaja algust sügise hakul 15–25 kutsikatega hundikarja, milles asurkonna üldarvukus jääb ca 150–250 isendi piiresse.

Seotud lood:

Keskkonnaagentuur prognoosis jahihooaja alguses hundi arvukuse ca 10% langust, mille peamisteks põhjusteks olid möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi. Täpsemad andmed arvukuse kohta selguvad kevadel peale vaatlusandmete analüüsi. Võrreldes 2015. aastaga jäi 2016. aastal huntide poolt murtud või vigastatud kariloomade hulk samale tasemele.

2015/2016. aasta jahihooajal kütiti Eestis 103 hunti lubatud 116st.