Lõuna-Eesti Hooldekeskus vaidlustas neile maksed peatanud rahandusministeeriumi otsuse

 (6)
 Kose Kodu  uute majade ehitusplats
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus omanik ja endine tegevjuht Vambola Sipelgas ja praegune tegevjuht Ülo Tulik Kose Kodu juures uute majade ehitusplatsil.Foto: Sven Arbet

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS esitas reedel, 8. detsembril vaide rahandusministeeriumi vastu, kes prokuratuuri uurimise tõttu peatas maksed Võisiku kodu peremajade rajamiseks.

Projekti kohaselt peab hooldekeskus rajama kaasaegsed 30kohalised peremajad 240le ööpäevaringsele teenusele jäävale inimesele, kes paigutatakse rajatavatesse kaheksasse iseseisvasse peremajasse. 8. novembril esitati Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikmele Vambola Sipelgale ja veel kahele eraisikule kahtlustus soodustuskelmuses. Kahtlustus puudutab Võisiku projekti ühe riigihanke osas omaosaluse tasumisega seonduvaid tehinguid mahus ligikaudu 100 000 eurot. 13.11.2017 astus Vambola Sipelgas Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikme kohalt tagasi ja ettevõtte uueks juhatuse liikmeks sai Ülo Tulik.

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liikme Ülo Tuliku hinnangul on Rahandusministeeriumi 10. novembri 2017 otsus Võisiku kodu projekti maksete peatamise osas põhjendamatu ja õigusvastane. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASile ei ole juhtumi raames kahtlustust esitatud.

ÜLO TULIKU KOMMENTAAR
Rahandusministeerium otsustas peatada Võisiku projekti kõik maksed juhtumit omalt poolt analüüsimata ja eri argumente kaalumata. Rahandusministeeriumi ametnikud on millegipärast tähelepanuta jätnud avaliku huvi, mida maksete peatamise otsusega kahjustatakse. Nimelt teeb maksete peatamise võimatuks Võisiku kodu projekti lõpuleviimiseks, kuivõrd Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASil puudub selleks iseseisvalt varaline võimekus.

Mida see võib endaga kaasa tuua? Esiteks, kui projekt ebaõnnestub, siis jäävad ümber asustamata Võisiku praegused 240 hoolealust. Teiseks, kui maksed ei taastu, siis võime me sattuda makseraskustesse, sest koostööpartneritele ei ole võimalik juba tehtud ja pooleliolevate tööde eest tasuda. Hooldekeskuse pankrott toob omakorda kaasa selle, et praegu meie poolt majutatavad 700 patsienti satuvad piltlikult tänavale ja riik peab korraldama nende paigutamise asutusse, kus on tagatud neile vajalikud teenused. Praegu riigil selline võimekus puudub. Kolmandaks, me oleme praegu tööandja ca 300 inimesele, kellest saavad hooldekeskuse pankroti korral töötud, mis tekitab omakorda riigile kohustuse maksta toetusi nende ja nende ülalpeetavate toimetulekuks. 
Seega kahjustatakse meie hinanngul Võisiku kodu projekti katkemisega väga oluliselt avalikke huvisid.

Praegu on võimalik veel Võisiku projektiga jätkata. Kui maksed taastatakse, siis jõuame kokkulepitud taristu õigeks ajaks valmis ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine on võimalik, nagu algselt planeeritud. Me oleme oma omaosaluse tasunud ning selle kohta on maksekorraldus. Tööd on nõuetekohaselt valminud ja mingit takistust ei ole, et jätkata peremajade ehitust. Isegi kui riik peaks kunagi tulevikus vaidlusaluse osa tagasi nõudma, siis ei ole see takistus projekti ülejäänud osas lõpule viia. Projekti peatamine sellisel viisil on kahjulik nii riigile kui ka meile.
Seotud lood:

Rahandusministeerium maksis Vambola Sipelga juhitud Lõuna-Eesti Hoolde-keskusele Euroopa regionaalfondi toetusrahast välja kümnendiku – 646 018 eurot. Esimesed majad – kaks Harjumaal Kosel ja üks Tartumaal Rahingel – peaksid valmis saama tuleva aasta 1. aprilliks. Prokuratuuri uurimise tõttu on see tähtaeg küsimärgi all, sest rahandusministeerium on peatanud edasiste summade väljamaksmise.

Projekti raames rajatakse erinevatesse vallakeskustesse seitse maja ning üks Tartust 3 km kaugusel asuvasse Rahinge külla. Valitud asukohtades on kas kohapeal või ühistranspordi abil kättesaadavad kõik olulised avalikud teenused. Samuti on loodud eeldused ning võimalused erivajadusega inimeste aktiveerimiseks ning sisenemiseks tööturule. Antud asukohtadesse loodavate peremajade sihtrühmaks on suurema toetusvajadusega ööpäevaringsel teenusel olevad psüühilise erivajadusega inimesed. Nende uute peremajade valmimisel luuakse Eesti eri paigus kokku ligi 100 uut töökohta.

Loe varasemat Maalehe lugu SIIT.