LUGEJAD HOOLDEKODUDE SÜSTEEMIST: asi läheb veel hullemaks!
Maalehe eilne artikkel hooldekodude järjekordadest ja kohatasudest sai veebis suurt tagasisidet ja kommentaare. Avaldame nendest valiku. Kuidas teie olete oma vanurite hooldamise lahendaud? Kirjutage meile veeb@maaleht.ee!
03.03.2016 06:29: See on aastaid õhus keerelnud küsimus ja sellele ilmselt siin vabariigis vastust ei tule. Meie eliit tegeleb tühjusega ja valus sisu ei huvita kedagi. Miks ometi ei hoolitseta vanurite eest? Meil ei ole rahakotti "Villa Benita" jaoks, samuti paljude teiste jaoks, nagu ühest meediasaatest mõni aeg tagasi kuulsin, kus suur osalusraha ongi mõeldud rikaste patsientide jaoks.
No tehke siis ka lihtrahva jaoks! Vanasti öeldi, et iga vald toitku oma sandid ise, Tallinnas on üle 400000 elaniku, kolmandik neist pensionärid, kes oleks potentsiaalsed vanadekodu kandidaadid millalgi.
Hästi, võtame pool neist maha. Minu arust jääb ka siis väga suur arv üle. Ma ei mõtle praegu niisugustest inimestest, kel on pudeli sisu kallim, või sõltub süstlast, isegi kodutuid mitte. Võtke ometi mingi eeskuju mujalt riikidest, tehke nende vaesemate elu lõpp ka turvalisemaks, ei ole vaja maksta erinevaid nimetusi toetusi, vaid andke võimalus seaduste järgi eluks neile, kes seadusi täidab, aga rahakott /tööga teenitud alamakstud aastad!/ seda ei võimalda. On seda palju tahetud??
mari 03.03.2016 06:54
Selliseid uudiseid lugedes tekib alati tunne, et Eesti on lollidemaa. Aastaid räägitakse ühest ja samast probleemist aga ei midagi. Ammu on aeg vananeva rahvastikuga vaesel maal hakata looma vanainimeste väärika viimase elukoha süsteemi. Esimeseks pakuksin välja kommuuni ideed, kus suhteliselt veel võimekad vanainimesed saaksid koos elada ja üksteist abistada. Edasi tuleksid vanadekodud, kus oleks personal ( maakohtades võimalus töökohti luua ) ja sealt edasi surijatele väärikas lõppjaam. Ja süsteem, mis suudab teenindada seda kõike pensioni eest. Mis on keskmiselt 350 kuus. Kas ei leidu Eestis ühtki inimest, kes juba puht jonni pärast selle asja ära teeks? Võta jalad alla!
marile 03.03.2016 08:12
Teeks küll ise ära aga meie seaduste tõttu on see praktiliselt võimatu. Sest need nõudmised, mida tuleb täita on nii vastuolulised. Iga institutsioon tahab ennast õigustada ja mõtleb midagi välja. Omavahel ei suhtle need ametiasutused.
Ja 350 euroga kuutasuga ei suuda mitte kuidagi ära majandada. Lisaks majanduskuludele tulevad ju juurde ka ravimid jm. mida eakad inimesed vajavad. Samuti soovib ka maainimene, kes seal tööb saada vähegi äraelamist nõudvat töötasu. Ka ei tohi me unustada oma kallist riiki, kes tahab ka ju saada oma osa maksude näol.
Terve oma töövõimelise elu oleme riiki toitnud, nüüd võiks riik meid toita.
*** 03.03.2016 10:32
Kui me tahame odavad hooldust, peavad seda tegema odavad inimesed. Odavad inimesed omakorda ei suuda tarbida kalleid teenuseid, seega neile pakutavad elulised teenused peavad olema ka odavad. Ja lõpuks on odava teenuse osutajale odavat teenust osutav kahvlis, sest mingil hetkel muutub ta lõpptarbijaks. Mis me teeme siis? meil pole suuri summasid maksta hooldajatele, juuksurile, ehitajale, lasteaednikule ja neil pole raha et osta oma memmedele hoolduskodukohta :( Enamik naiste ameteid, eksole, enamik kohutavalt madalalt tasustatud.
Miks ei suuda need tugevad ja targad eesti mehed siis tuua sisse suuremat raha, et nende naised ja emad saaks natukenegi hõlpu.
ehk lähebki veel hullemaks 03.03.2016 23:02
...aga hull on asi juba ammu. Kaheksa aastat tagasi oli meie 4-liikmelise osakonna peale kokku KODUDES hooldamisel 5 vanurit. Seega mõnel korraga lausa kaks. Keegi neist polnud isegi proovinud oma lähedast hooldekodusse panna, seega ei kajastunud need ka misiganes statistikas. Usun, et täna pole olukord muutunud. Tean maakohas noort täies elujõus meest, kes hooldab kodus oma dementset ema - vähegi mõistliku palgaga töökohta pole lähikonnas saada vaatamata oskusetele-kogemustele-tunnistustele. Dementse erivajadustega inimese hooldekodukoht (isegi KUI sellist oleks kusagilt saada (enamik hooldekodusid kas ei võta dementset üldse jutule või küsivad topelttasu) maksaks KAKS võimalikku saadavt palka LISAKS vanakese pensionile.
Suure suuga räägitakse koduhooldusest - kuidas see on ikka odavam ja sobivam jne jne.
Tegelikkuses pole sellist teenust saada ei KOV-idelt ega isegi mitte suure raha eest vanurihooldust pakkuvatelt erafirmadelt. Tallinnast välja selline firma nagunii ei tuleks (kuigi kodulehel on hinnakirjas kilomeetritasu ja miinimum kahetunnine taks), helistades selgub, et tegelikult poleks neil kedagi saata ka mitte Tallinna piires.
Sama seis on kõiksugu hooldusvahendeid rentivate firmadega - reklaam on vägev, aga küsima minnes selgub, et kogu olemasolev inventar on juba välja renditud ja oma haiglast tuleva vanuri võid toanurka maha panna, sest pole teada, millal mõni voodi vabaneda võiks.
Heh! 03.03.2016 09:06
Kommijad ei kipu aru saama, et pensioni suurus ei sõltu mitte millestki muust kui töötegijate ja pensionäride suhtest. Kuna tänased pensionärid lapsi ei teinud siis ongi pension väike.
Lihtne arvutus: iga kahe töötava inimese kohta on meil üks pensionär. Pensioniks makstakse palgast 20%. Seega saab keskmine pension ollagi maksimaalselt 40% keskmisest palgast. Kuna pension määratakse eelmise aasta laekumiste järgi siis umbes nii ongi.
Vanadekodus on iga kahe hooldatava kohta kaks töölist - alla selle läheb kvaliteet koledaks. Selleks, et inimesele saaks miinimumpalka maksta, on vaja 575€ Keskmine pension on 370€ - sellest peaks veel kinni maksma peale palgakulu ka söögi, kinnisvara hoolduse, ravimid ja kõik muu.
Ja siin ongi probleem - hooldekodu ei tasu majanduslikult ära ja seetõttu polegi kohti. Seda kõike rahvastikustruktuuri ehk tegemata laste pärast. Olukord muide läheb järjest hullemaks.
eestis pole vanur inimene 03.03.2016 09:41
Soomes maksab riik selliste asjade eest, sest seal väärtustatakse inimest ka vanadususes.
Eestis on inimene elu jooksul riigile igasuguseid makse maksnud ja vanaduses on on ta jäetud täiesti virelema.
Minu ema on ka sügava puudega invaliid. Ema oli minu juures 2,5 a. ja mina kui hooldaja ei saanud sel ajal mitte sentigi. Isegi seda 19 eurot mitte, Kuna Pärnu linnapea Kivimägi oli sellise suure tasu ära kaotanud. Ema, kes oli liikumispuudega ei saanud üski koju jääda, pidin ta hooldekodusse panema, et ise minna tööle ja hakata tasuma hooldekodu kohta, mis koos rohtude ja hügieenitarvetega kokku ulatub ca 700 euroni kuus. Olen keskeri haridusega ja minu palk kätte on veidi üle 400, ema pension koos puuderahaga on 324 eurot, seega pean enam kui poole juurde maksma.
Mammi 03.03.2016 15:51
Töötan hooldajana,arvestades, et vanurid vajavad peale igapäevase söögi sooja tuba, hommikuti tuleb nad puhtaks pesta/vähemalt nägu,käed taguots/selleks kulub mitu pesukinnast+seep vöi pesukreem ja soe vesi,paljud vajavad mähkmeid /vähemalt 3tk päevas/ vöi mähkmepükse, puhas pesu tuleb pesumajast, pole harv juhus,kui voodipesu tuleb igal hommikul vahetada +nende voodipesu, kellel on vannipäev,lisage juurde koristus, hooldaja palk/arvestades, et ega üks hooldaja jõua tööl olla 24/7, ja kui hoolealuseid on rohkem, siis 2hooldajat lisades mõned tava ravimid ,plaastrid,salvid ongi see summa kokku küllalt suur
... 03.03.2016 16:04
Kui nüüd hooldaja palk ja veel mõned kulud välja arvata, siis seda kõike vajab ka kodune vanur. Kui on ikka mähkmeid vaja, siis pole vahet, kas elad kodus või hooldekodus. Vahe on ainult selles, et kodus elades peab selleks kõigeks jätkuma pensionist.
Hooldaja töö on muidugi ka veel alamakstud, see on selge.
Asi ongi selles, et inimene, kes on aastakümneid tööd teinud ja makse maksnud, ei saa endale pensionist lubada väärikat eluõhtut.
Altnägija 03.03.2016 18:34
Põhiseaduse paragrahv 18 ütleb, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda. Abitu patsiendi hooleta jätmine käib selle paragrahvi alla. Kus nüüd on inimõiguslased ja õiguskantsler? Valatakse küll variserlikult pisaraid pagulaste abistamise nimel, aga kui oma riigi vanaks jäänud kodanik abi vajab, siis ei liiguta see kedagi.
asotsiaal 04.03.2016 08:12
Vanadus pole sattunud haigus, vaid sureliku isendi elukaare vääramatu lõpu osa. Raske on ette kujutada nii rumalat inimest, kes ei mõtle oma vanadusele ja jätab lapsed muretsemata. Kui küsisin kunagi ühelt tuttavalt lastetult vanapoisilt, et kes sind matab, siis vastus oli, et küll hais matab. Ei matnud, mina pidin ta matma.
