Maa-ameti vastulause: Eestis maksustatakse vaid maad
Maa-amet ei saa nõustuda artiklis toodud väitega, nagu maksustataks metsamaad koos kasvava metsaga. Vastupidi – Eestis maksustatakse vaid maad, mitte näiteks hooneid ja kasvavat metsa. Metsamaa maksustamishinna arvutamisel on aluseks metsakasvukohatüüp, mitte seal kasvav mets ja maksustamisel kehtivad viimase ehk 2001. aasta korralise hindamise tulemused, mis on kordades madalamad kui praegused metsamaa hinnad.
Selgituseks. 2001. aastal, kui viidi läbi seni viimaseks jäänud maa korraline hindamine, koostas Eesti Metsakorralduskeskus ka „Metsamaa korralise hindamise seletuskirja“, kus on sõnaselgelt öeldud, et metsamaa maksustamishinna arvutamisel on lähtutud metsamaa jagunemisest kasvukohatüüpide (raba, lubikaloo, leesikaloo, osja, kanarbiku jne) järgi. Selline lähenemine on loogiline ja igati mõistlik ning senini kehtiv, sest sõltub ju metsa tootlikkus just kasvukohatüübist.
Kindlasti ei saa mitte ühelgi juhul metsamaa maksustamisel aluseks olla Maa-ameti poolt 2015. aastal koostatud metsamaa (koos kasvava metsaga) tehingute analüüs, nagu väidab artiklis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. Eesti keskmine metsamaa maksustamishind on ca 230 eurot/ha, mitte artiklis toodud ja lagedaks raiutud metsamaa hind 500-800 eurot/ha.
Ka ei ole korrektne võrrelda metsamaa ja põllumaa maamaksu, sest neil kehtivad erinevad maamaksumäärad – põllumaal on üldjuhul maksimaalne määr 2% maksustamishinnast, kuid metsamaal 2,5% maksustamishinnast.
Kurb on tõdeda, et maaomanikke esindava organisatsiooni juht jagab eksitavat infot, ja seda ka oma liikmetele.
