MAAELUFOORUMI BLOGI | Mida arvavad erakonnad maaelu arengust, põllumajandusest ja metsandusest?

 (3)

Tartus toimub täna Maaelufoorum 2019, kus tutvustatakse erakondade seisukohti maaelu arengu, põllumajanduse ja metsanduse teemadel. Vaata Maalehe veebist sündmuse otseülekannet ning loe kohapeal sündivaid uudiseid.

Maaelufoorum 2019 Tartus
Maaülikooli professor Rando Värnik tegi maaelufoorumist kokkuvõtte:"Tee püha tõe juurde ei ole lihtne. Üks märksõna, mis kõrvu jäi, on taristu. Peame vatama, kuidas maal elav inimene hakkama saab. Maksudega küll ei mängita, kuid kindlasti on vahel mõtet teha maksuerisusi ja mõelda läbi, kuidas motiveerida noori inimesi maale tulema ja seal töötama. Haldusreformi osas on paljud erakonnad välja toonud, et tuleks võtta ette vigade parandamine. Kas seda on mõistlik teha praegu? Mis puudutab teadust ja arendust, siis rõhutati palju, et meil on vaja kompetentsi, et poliitikud suudaksid teha vastutustundlikke otsuseid, mis põhinevad reaalsetel analüüsidel. Uute töökohtade tekkimine on seotud sellega, kui palju me teame ja teadusesse panustame. Loodan, et palju ilusaid ja huvitavaid mõtteid saavad rakendatud ka pärast koalitsioonilepingu sõlmimist."
Mida saab riik teha, et elu maal õitseks?Erakondi esindasid paneelis: Urmas Kruuse (Reformierakond), Anneli Ott (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Kaul Nurm (Vabaerakond), Igor Taro (Eesti200), Eha Metsallik (Elurikkuse Erakond), Marko Kaasik (Rohelised) ja Mart Järvik (EKRE).Kruuse: Ei tasu luua illusiooni, et Võru palk saab võrdseks Tallinna palgaga. Selleks, et ettevõtlust saaks alustada, peab riik tagama kvaliteetse taristu. Meie nägemuses ei lahenda tasuta transport laia regionaalpoliitilist probleemi.Ott: Praegune valitsus on astunud mitmeid samme. Pealinnast on riigi töökohti välja viidud. Kagu-Eesti saadikuna pole meil midagi rõõmustavat, kuna need on meil töötukasse töökohad. Täna just tuli uudis Setomaa programmi kohta, millega toetatakse kohalikku majandust enam kui kolme miljoni euroga. Ettevõtjate suur mure on see, et pole töötajaid, kuna neil pole eluaset. See programm soodustab kuni 40aastaste noorte eluaseme soetamist.Padar: Neid meetmeid, mis täna töötavad, tuleks süvendada. Näiteks hajaasustusprogramm, mille mahud on küll väikesed. Klassika, mille nimi on taristu, kasvõi Tartu-Tallinn maantee ja teised ühendused. Väga oluline teema on EL ja selle rahakott ning see, mis puudutab ühtekuuluvusfondi raha. Seal riigi omafinantserimistase suureneb oluliselt, kuid selle õigusega, et riigi piires on võimalik seda diferentseerida. Ida-Virus rakendati palgatoetust, mis läks ilusti käima, üle 600 inimese toodi töötu staatusest tööle. Kagu-Eestis ei kipu see käia minema, nõue et peab looma lõhikese ajaga viis töökohta, tundub olevat liiga karm. Eraldi teema on see, anda Leader-liikumisele rohkem ressurssi.Seeder: Kui teeme regionaalpoliitikat, siis peame käsitlema mingit piirkonda loogilise tervikuna, kuid sageli käsitletakse linna ja selle tagamaad eraldi. Teiseks ei peaks riigi regionaalpoliitika olema erinevate ministeeriumite summa, vaid ühisosa. Need on erinevad asjad. Edukas regionaalpoliitika on see, kui see on kõigi ministeeriumite läbiv osa.Nurm: Seda küsimust esitatakse iga nelja aasta järel ja siis saame jälle teada, et maale on vaja kooli, poodi, postkontorit, politseid, arsti jne. Seda me teame kõik, aga selle jaoks ei ole raha antud ja ei taheta anda ka nüüd. Tallinna areng on üle 110% EL-i keskmisest, mujal Eestis on see aga 65%. Peaksime Eesti EL-i toetuste jagamise osas kaheks piirkonnaks jagama. Tallinna mehed ei saa siis maameestele mõeldud raha ära süüa. Praegune koalitsioon otsustas, et Eesti jätkab ühe piirkonnaga. Meie tahame ümber jagada mitte raha, vaid võimalusi. Kõik avalikud teenused tuleb tagada võrdselt kõigis maakondades. Kui riik lahkub, lahkuvad inimesed maapiirkonnast. Praeguseks on maapiirkonnast lahkunud 100 000 inimest.Taro: Mõtlesime, et teeks natuke teistmoodi. Me alustaks haridusest ja teadusest, meie programm algabki sellest peatükist. Paneme haridusse ja teadusesse kaks protsenti SKPst. Soovime õhutada pensionifonde tooma oma raha siinsetesse ettevõtetesse, mis teeb kapitali kättesaadavamaks. Üks teema on turutõrgete lahendamine. Mind ennast puudutas väga see, kui ma ei saanud pangast laenu maja suuremaks ehitamiseks. Riik võiks garanteerida noorte inimeste kodulaenu. Miks pole riik võtnud laenu taristu välja ehitaiseks, meie erakond on valmis neid julgeid otsuseid tegema. Pärast haldusreformi ütles enamus külavanemaid, et otsustusprotsess on neist kaugenenud, oleme valmis osa ülesandeid andma kohaliku omavalitsuste tasandile. Oleme valmis ära kaotama eraldi ministeeriumid ja looma ühtse meeskonna.Metsallik: Riik tuleb rahvale tagasi võidelda. Keskkonnasõbralikud erakonnad tahtsid teha valimisliidu, mis on Euroopas väga levinud, kuid suured erakonnad olid selle vastu.Kaasik: Selleks, et tuleks jõukus, on vaja midagi müüa ja midagi toota. Euroopas kasvab mahetoodete müük. Euroopa põllumajanduspoliitika annab riikidele palju suuremad võimalused nende toetuste kasutamiseks ja hea tahtmise korral saaks Eesti kasutada seda mahetootmise toetamiseks. Riik peab hoolitsema ka infrastruktuuri eest, mis on kulu kokkuhoiu tõttu välja tõmmatud, nagu sünnitusmajad, koolid jne.Järvik: Me ei saa riigi juhtimisotsuseid vastu võtta Exceli tabeli põhjal, tuleb kasutada analüüsi. Näites maksupoliitilised meetmed maaelu korralduseks, nr 1 on soodustused ettevõtlusele. Soovime võtta kasutusele peretalu mõiste ja sellega seonduvalt terve rida seadusi, mis tagaks mõistliku talupidamise ja taude üle andmise. Peatame meditsiini- ja muude teenuste maalt lahkumise.
Neljanda arutelupaneeli küsimuseks on: Maaelu ja regionaalpoliitika tulevik – kuidas edasi?Ekspertpaneeli liikmed on Roomet Sõrmus (EPKK), Kalle Hamburg (Taluliit), Valdek Haugas (Leader Liit) ja professor Rando Värnik (Eesti Maaülikool).Sõrmus: Ootaks erakondade seisukohti maaelu arendamisest, mis on palju laiem, kui maaelu arengukavas kirjas. Konkreetne küsimus erakondadele on, kas olete valmis MAKi oluliseks suurendamiseks, kui läheb käiku ELi plaan kärpida nende panust, nii et Eesti riik peaks kaarahastamist tunduvalt suurendama? Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste huvi kohalike töökohtade ja investeeringute osas? Kuidas saaksime üle ametkondlikust killustatusest, kus ühes otsas keedame põka suppi ehk põllumajanduse ja kalanduse arengukava ja teises otsas käib metsanduse arengukava supi keetmine.Hamburg: Kui igat erakonda eraldi vaadata, siis tundub ühisosa vägagi suur, aga kui koalitsioonileping alla kirjutatakse, siis ma pole enam nii kindel, et see seal nii suur on. Esmaspäeval arutas riigikogu maaelukomisjon  taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise täielikku keelustamist. Sinna oli tellitud ka rida analüüse põhjavee, taime- ja putukaliikide jne kohta. Need manasid ette väga hullu situatsiooni. Hirmu õhutamine riigi tasandil ei ole õigustatud. Teadlaste poolt polnud ühtegi lahendust pakutud. See kuvand, mis me maaelust loome, on väga oluline. Põllumehed pole keskkonna hukutajad, keskkond on meile väga oluline. Küsin poliitikutelt, kas teadus on piisavalt rahastatud, praegu toimub ka teadlaste meeleavaldus alarahastamise tõttu. Maaülikool kaardistas mullu kõik ühistud ja selgus, et reaalselt tegutsevaid ühistuid võib näppude peal üles lugeda, ühistegevuse seis on väga kurb.Haugas: Riik on aastaid suunanud raha vähemarenenud piirkondadesse. Raha on tublisti ära kasutatud, kuid lõhe eri piirkondade vahel kasvab. Töötuse näitajad on küll paranenud, kuid maapiirkonna ettevõtjad on hädas töötajate leidmisega. Varsti pole maale jäänud enam ühtegi töötut. Meie ettepanek on anda suurem otsustamisõigus kogukondadele.Värnik: Meil on suuremate linnade ja maapiirkondade vahel sissetulekuerinevused 2,7 korda. Meie piirkondade brutopalgad on väga erinevad. Kuidas suurendada maapiirkonna inimeste ostujõudu? Tööjõu saadavus, kvalifikatsioon ja tööhõive suurendamine on teine küsimus. Tahaks erakondadelt saada konkreetseid ettepanekuid, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõivet. Magistriõppe tudengitega vaatasime läbi kõik erakondade programmid ja põhiküsimus tekkis, et miks lubaduste juures ei ole rahalist kulu.
Kas Eestisse oleks vaja ehitada puidurafineerimistehas?Seeder: Me toetame puidu väärindamist Eestis. Mis puudutab Tartu juhtumit, siis seal alustati valest otsast, ei räägitud kogukonnaga läbi, sellest tekkis probleem. Seda tehast oleks saanud ka Tartus teha nii, et uuringutega oleks alustatud ilma riigi eriplaneeringut alustamata. Kohti, mis sobiksid, investorite tingimustest lähtudes, väga palju ei ole, kuid neid on kindlasti rohkem kui üks.Ott: Debatti nagu polnudki ja nagu riigihalduse minister Janek Mäggi ütles - kui enne võtsid kõvasti sõna need, kes olid vastu, siis pärast eitava otsuse tegemist tuli kohe vastupidine reaktsioon, et miks tehast ei tule. Küsimus on mahus, milline ja mis ajal tehas tuleb. Ei usu, et tehast üldse ei tule.Järsku lavale ilmunud Eesti 200 esindaja Igor Taro: Soome ei ole oma metsi hävitanud ja on päris ilusa looduse suutnud hoida selle kiuste, et seal on neid tehaseid üle kümne. Mitu omavalitsust olid valmis selle lauale võtma, enne kui sellele protsessile kriips peale tõmmati. Põlvamaa metsaomanikuna ei saa ma aru, miks kõik tahavad oma karvast kätt minu metsa poole sirutada. Ma ei saa aru hirmust, et võtame kõik metsa maha. Ma tahaks metsa ikka oma lastele ka jätta.Kruuse: Sadamaomanike huvi on see, et mida rohkem palki läbi läheb, seda rohkem nad teenivad. See, et Tartuga nii läks, on seaduse vale tõlgendamine, kohalikust kogukonnast oleks pidanud alustama. Selliste pogrommidega sa lood usaldusväärse või mitteusaldusväärse keskkonna investorite jaoks.
Kes ja kuidas peaks kehtestama iga-aastase raiemahu ja kui suursee peaks olema?Erakondade esindajatest on paneelis: Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Urmas Kruuse (Reformierakond), Anneli Ott (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), KallePõld (EKRE), Kaul Nurm (Vabaerakond).Seeder: Raiemahu üle on palju vaieldud ja ei tea, kas üht tõde ongi. Praegu töötatakse välja metsa arengukava ja sealt peaks selgus tulema. Arvan, et laias laastus on asjad metsanduses korras. Metsamaa on põllumaast võrreldamatult paremini seadustega kaitstud ja reguleeritud. Riigi raiemahud on olnud enam-vähem stabiilsed, mõningane suurenemine tuleb erametsadest, tulenevalt puidu hinnast, mis on viimasel ajal tõusnud.Kruuse: Kui istud riigikogus ja kuulad eri ekspertide arvamust, siis on küsimus, mis poole valid. Tasakaalu otsimine on hädavajalik. Olen seda meelt, et RMK ei peaks eelarve täitmise mõttes survestama oma metsaraiet. Usun sellesse, et jahimeeste, metsameeste ja maaomanike koostöö kindlasti paraneb.Ott: Raiemahu teemal on oluline kokku leppida, kuidas arvestame juurdekasvu, kas kõik ühte patta, nii lepp ja haab kui ka palgimaterjal või lükkame need eraldi. Siit tekivad vaidluskohad. Loodan, et metsanduse arengukavas lepime mahud kokku ja see lahendab selle asja. Siin tuleb eksperte kuulata.Padar: Olin veel hiljaaegu Maaülikooli kuratooriumi liige ja siis küsisin seal koosolekul, et kui Tartu linnas peetakse maksumaksja rahaga üleval kahte ülikooli, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli, kus üks ütleb, et raiutakse liiga palju ja teine ütleb, et liiga vähe. Uus arengukava on see, koht, kus eksperdid tulevad kokku ja ütlevad, et vot nii on kõige parem. Eksperthinnang saab tulla sellest kavast, mitte kusagilt mujalt. Riigikogu tualetist ei saa seda tulla. Jahinduse ja metsanduse pealt tekkinud emotsioone vaadates tundub, et valgustavat ja selgitavat tegevust peaks rohkem olema. Kiidan RMK matkaradu, mis aitavad inimesed metsa tuua.Põld: Te ei kuule siin kellegi käest, kui suur see raiemaht võiks olla. Lähtumine metsade aastasest juurdekasvust on täiesti vale. Mida vanem on mets, seda väiksem on juurdekasv. Raiemahtusid tuleb riiklikult kavandada. Raiemahu kavandamise ja raiemahu piirangu vahele ei saa mitte mingi juhul võrdusmärki panna. Jahinduse kohalt ütlen, et kõik ei ole jahiseadusega rahul. Jahimehed ei ole rahul, et nemad peavad maksma ulukikahjude kompenatsiooni.Nurm: Ma püstitaks ülesande, et miks seda raiemahtu on vaja. Ütleme, et see on x miljonit tihumeetrit, aga see peaks kehtima nii täna, homme, kui ka mitme aasta pärast. Teadlased vaidlevad, kuid oleme ausad, oleme tänapäeval väga lähedal neile infotehnoloogilistele lahendustele, mis ütlevad, kui palju ja mis vanuses metsa kasvab. Kui need on käes, siis püstitatud ülesande lahendamine on matemaatikute ülesanne.
Läll: Looduskaitsealuste maade müügist saadud tulu maksustatakse tulumaksuga, mis ei võimalda samaväärse kinnistu ostmist. Loodusväärtused ja avalikkusele pakutud hüved on ainult rehkenduse üks pool. Teise poole peab kinni maksma tarbija. Eraomand on üks ühiskonna püsimise alustalasid.Kõige ohustatum liik meie ökosüsteemis on hetkel metsaomanik.Korts: Jahindust võib vaadata eraldi sektorina, kuid oleme põllu- ja metsamajandusega üks sektor ja jagame samu väärtusi. 2013. vastu võetud jahiseadus sai päris hea, paluks ses osas poliitilist rahu, et oleks rohkem stabiilsust. Looduskasutus peaks olema aktsepteeritud. Täna on nii, et jahimees püssiga peaks justkui häbi tundma, me ei peaks võrdlema ennast Kesk-Euroopa riikidega, kus on suurem polariseerumine. Me ei peaks oma teadmisi saama internetiavarustest. Kuidas jõuda nii kaugele, et me tegutseksime ühiskonnana koos, mitte ei hakkaks oma jäsemeid amputeerima?Talijärv: Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult – seda hooldama, istutama ja kui on küpseks saanud, siis puud metsast ära tooma. Tuleb ka saaki koristada, kui mets on küpseks saanud. Valimiste eel oli paljudel poliitikutel kiusatus rääkida sellest, kuidas lageraieid tuleks piirata. Mis oleks siis küpsete metsade alternatiiv, kas raiuda või jätta nad seisma, kuni neist saab üleküpsenud mets? Küpseid metsi raiudes pärandame tulevastele põlvedel terve metsa, see on sõnum, mida tahaksime poliitikutele kohale viia. Erametsa kodulehel onüleval ka metsakompass.
Maaelufoorumi kolmas aruteluteema on jätkusuutlik metsandus jajahindus. Ekspertpaneelis on Ülle Läll (Keskühistu Eramets), TõnisKorts (Eesti Jahimeeste Selts), Andres Talijärv (EestiErametsaliit).
Pärast lõunat on foorumil osalejate arv kõvasti vähenenud.
Kristo Külljastinen: Padari poolt välja toodud ilma võrguta ühendused, mille tõttu saab liine vähemaks võtta, on tulevikuteema. Praegu on see mastaap veel väga väike. Teiselt poolt on tühjad liinid teema, millega saab kõvasti edasi liikuda. Elektrilevil on olnud soov püsitasu rakendada, täna on seda tehtud küllaltki väikses mahus, kuid efekt on olnud väga suur, saaks võtta tuhandeid kilomeetreid kasutuseta seisvaid liine maha.
Tõnu Post: Tunni jooksul pole võimalik kõike lahti harutada, aga kohati teete oma ametile au ja selgeid vastuseid ei anna. Meeldis Seedri seisukoht, et peaks olema võrdne kohtlemine eri maaomanike vahel. Padarile tänu talumistasude suurendamise mõtte eest, liinid segavad väga põllumeeste tööd ja põllul masinatega töötamist. Olen nõus, et piirangutesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja vahel tuleb poliitikutel tuhka pähe raputada ja mõned piirangud tagasi kutsuda. Tamme mõte aktsiise vähendada on tore, aga kui riigi sissetulek selle tõttu väheneb, tuleb kusagilt mujalt raha juurde leida. Usun, et küll välismaalastele müüdud maa jõuab kunagi eestlastele tagasi.
Tamm: Meie programmis pole kirjas taluvustasu tõstmise plaani. Me viime elektriaktsiisi miinimummäärani, mis EL-is lubatud on.
Padar: Siiani pole me talumistasusid ja kogu eraomandi ning riigi suhete valdkonda nii palju arutanud. Täna oleme olukorras, kus seadus on vastu võetud ja talumistasusid on hakatud suurendama. Näeme, et need määrad on ebapiisavad ja ses osas tuleb pärast valimisi edasi minna, maha istuda ja arutada. Omaette teema on see, kui palju meil on liine vaja. Eestis on olemas neli pilootprojekti hajaasustustaludes, kus liine ei ole ja kus katsetatakse uusi tehnoloogiaid.
Seeder: Maateema on niivõrd lai ja mahukas, et seda ei jõua paari minutiga lahti rääkida, nii et seetõttu tuleb rääkida loosungite keeles. Kompenseerimise osas on praegu suur ebaõiglus, näiteks Natura aladel kompenseeritakse kõigile omanikele ühesuguste põhimõtete järgi. Samas on mõnel maal suured põllumajanduslikud piirangud, teisel aga neid ei ole, siin ei ole selline kohtlemine õiglane. Täna käsitletakse maaomanikke ebaõiglaselt. Olles nii põllumajandus- kui ka metsamaa omanik ütlen, et ka siin käsitletakse maaomanikke ebavõrdselt. On täielik rumalus mõnel juhul hoonestada viljakat põllumajandusmaad, selle asemel võiks võtta metsa maha väheviljakalt maalt ja õõnestada seda.
Nurm: ÜPP teises sambas on vahendid olemas ja sealt tuleks kompenseerida piiranguid.
Tulvik: Olen käinud maaoksjonitel, eestlased on seal vaeslapse osas.
Nurm: Tegelik probleem on maa koondumine, tegelikult on võimalikjuhtida protsesse nii, et suur osa maast ei läheks väheste kätte.
Kruuse: Mingil hetkel hakkavad välismaised investorid lahkuma jaeesti põllumehed ostavad maa tagasi.
Tamm: Meil on olemas maaeluministeerium, kuid sellel ministeeriumil ei ole ühtegi hektarit maad, kogu maa on keskkonnaministeeriumi all.
Poliitikud olid seda meelt, et põllumaa talumistasude küsimus vajablaiapõhjalist debatti.Tamm: Meil on üle 700 000 hektari väärtuslikku põllumaad, mille boniteet on üle 40. Oleme 11 000 hektarit väärtuslikku põllumaad kaotanud, seda ei saa enam kunagi tagasi.Padari sõnul pannakse ÜPP raames omanikule peale terve rida keskkonnanõudeid, mis tema tegutsemist piirab. Kogu Euroopa liigub selles suunas, et neid piiranguid tuleb aina rohkem.EKRE esindaja, mahetalupidaja Ando Tulviku sõnul on avalik huvi praegu defineerimata, kas see on riigi huvi või algab siis, kui näiteks ühel külal on vaja uut teed. EKRE arvates tuleb see panna rahvahääletusele. Omaniku huve ei tohiks piirata asjatult ja ta ei tohiks kannatada majanduslikku kahju.Nurm: Vabaerakond parempoolse erakonnaga seab kodaniku alati riigist ettepoole. Kui riik tahab seada kitsendusi, siis need tuleb mõistlikult kompenseerida. Tema sõnul ei ole talumistasud praegu õiglased.„Kui te olete riigile võlgu, siis saate kaela suured viivised, aga kui riik on teile võlgu, siis riik ei maksa teile midagi. See vajaks muutmist,” arvas ta.Põllumaad on Eestis 0,8 ha elaniku kohta ja oleme maailmas selle näitajaga seitsmendal kohal. Meil on põllumajandusmaad kaks korda rohkem, kui enda rahva toitmiseks vaja on.
Erakondade esindajad selles paneelis on: Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Urmas Kruuse (Reformierakond), Tarmo Tamm (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), Ando Tulvik (EKRE), Kaul Nurm (Vabaerakond).
Teise arutelupaneeli teema on avalik huvi ja erahuvi, teemadeksväärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm.Ekspertpaneelis võttis sõna põllumees Tõnu Post ja küsis, kuidas tagada põllumeestele õiglane olukord, kui tema maadelt jooksevad läbi elektriliinid.OÜ Elektrilevi esindaja Kristo Külljastinen rääkis, et elektriliine on Eestis üle 61 000 km ja liinid läbivad 390 000 kinnistut. Aastas teevad nagu umbes 5000 maakasutuslepingut aastas, mis tähendab iga kord notariskäiku. Tihti unustatakse ära, et Elektrilevi ei tee seda enda, vaid ühiskonna jaoks.„Seadusandlikvaakum on lahendatud, mis puudutab talumistasu suurust,” lisas ta. Selle peale hakkas saal sumisema.„Poliitikud saavad debateerida, kas talumistasud on õiglased,” ütles Külljastinen. Kui olemasoleva võrguga on raamid paigas, siis uute liinide ehitamisel tuleb igakordselt maaomanikega kokku leppida, mis tõmbab tempot alla. Näiteks maanteeametil on üsna palju maid, Saksamaal on teealad kasutuses taristukoridoridoridena, ses osas vajaks see Eestis natuke poliitilist tuge. See on õhukesel jääl käimine, aga kas iga maaomanikuga on vaja sõlmida notariaalne leping või saaks näiteks sundvaldusega asja lahendada, viskas ta teemad õhku.
Kas peame leppima Brüsseli otsustega või saame ise otsuseid teha?Padar: EL-i ühine põllumajanduspoliitika lepitakse kokku, teiseks valmistab maaeluministeerium ette põllumajandus- ja kalandusstrateegiat. Kolmas pool on poliitiline tahe. Ükskõik, kes meist ministriks läheb, siis seal väga palju laiamise ruumi ei ole.Seeder: See, mis erakondade programmides kirjas on, on poliitiline elurikkus. ÜPP on väga Euroopa-keskne ja vaesematel liikmesriikidel on seda mõjutada võimalik suhteliselt vähe, peamise suuna annab see, mis lepitakse kokku Brüsselis. Kui kellelgi on illusioon, et järgmine maaeluminister praeguseks kokkulepitu osas midagi kardinaalselt muudab, siis seda ei juhtu, praeguseks on juba kolm neljandikku asju paika pandud. Küsimus on, kui palju leitakse siseriiklikult põllumajanduse jaoks raha.Aart: Maaelu ja põllumajandus peaksid oleme erakondadeülesed, kõik peaksid vaatama vastutustundlikult tulevikku, et suudaksime oma rahva ära toita.Tamm: Võin kinnitada, et sellel valitsusel on olnud koostöö põllumajanduse toetamiseks. Uuel perioodil Eesti põllumehele esimesest sambast toetus kasvab 26%, teisest sambast väheneb, kuid kui kaks sammast kokku lüüa, siis kasvab kokku 19%.Kruuse: Kui räägitakse toetustest, siis räägitakse vähem sellest, kuidas toetused tekitavad riigi sees ebatervet konkurentsi. Meie tänane soov ja loogika oleks see, et vahendeid tuleks kasutada võimalikultpalju nii, et efektiivistada tootmist. Nurm: Vabaerakond tahab, et olemas oleksid nii väiksemad kui ka keskmised talud. Kui neid ei toetata, siis võibki alles jääda vaid suurtootmine, nagu see oli nõukogude aja lõpus. Ma ei väida küll, et Brüsseli otsused tulevad meile nagu loodusõnnetus ja me ei saa isegi midagi mõjutada. Vaatame kõrgemad nõuded üle ja üleregulatsioonid tuleb maha niita, siis on tagatud võrdsemad tingmused.
Erakondade lubadused põllumeestele on seinast-seinaEsimese, jätkusuutliku põllumajanduse ja keskkonnakaitse arutelu käigus uuriti, mida erakonnad oma programmis põllumajanduse osas lubavad.Keskerakonna programmis on kirjas, et keelustatakse GMO-kasvatamine Eestis. Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas, et see puudutab vaid taimekasvatust ja 19 riiki EL-is on selle juba keelanud. „Loodan, et Eesti on 20s,” lisas ta. „Praegutohib vaid ühte GMO-kultuuri kasvatada ja see on mais, seda Eestis kasvatama ei hakata.”Reformierakonna programmis on mahetootmine markeeritud. Urmas Kruuse ütles, et koos metsaga on üle poole Eestist mahe, kuid toodangut ei tule nii palju kui võiks. Osa on keskkonna hoidmine, mida võib ka teha, kui võtame selliseeesmärgi, aga mõte pole ju teha muuseumi, lisas ta, peaks ikka mahetoodangut tulema.EKRE lubab oma programmis tagada õiglase kahjude hüvitamise korra metsloomade ja -lindude poolt tekitatud kahju osas. Merry Aart tõdes, et programmides on poliitiline tahe ja väga peenelt need lahti kirjutatud ei ole.Mesinike toetuse osas tuleks mõelda, kas see on päris eesmärgipärane või peaks seda mingil moel muutma.Kas Eestis peaks keelustama glüfosaadi? Sots Ivari Padar ütles otse: „Ma ei tea, sest ma olen poliitik.” Ta arvas, et seni on kõik habras, kui pole piisavalt  tõendeid ja analüüse tehtud.Kuidas teha nii, et kellegi jääde on järgmises etapis kellegi sisend? Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder arvas, et seal ühtegi lihtsat lahendust ei ole. Kindlasti tuleb läbi maksupoliitika soodustada, lisaks soodustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, aga see tähendab panustamist teadusesse ja rakendusuuringutesse, lisaks on oluline säästlik elulaad.Vabaerakonna programmis võis jääda mulje, et nende võimuletulekuga lõpeb ära sõnnikuvedu põldudele. Kaul Nurm ütles, et sõnnikust eralduv metaan on üks agressiivne kavuhoonegaas ja selle peaks kinni püüdma, kasutama energia  tootmiseks ja ülejäänud toitained lähevad mulda tagasi. On palju takistusi, et linnast toidujäätmed ei jõua põllumajandusse tagasi, aga peaks jõudma, see on üks suur ringmajanduse põhimõte, mida me tahame ellu viia, lisas ta.
Kaul Nurm: Kõige suurem osa EL-i põllumajanduspoliitikast tehakseBrüsselis, peame seal kaasa lööma.Helir-Valdor Seeder: Konkurentsitingimused EL-is võrdseks, stabiilsus, tasakaal, jätkusuutlik põllumajandus, kogu tarneahelas võrdne kohtlemine, ühistegevus, teadus- ja arendustegevus, teemasid on palju.
Merry Aart: Me ei toida enam ära oma rahvast, see probleem tuleb ära lahendada. Viimased aastad on näidanud, et meie põllumeestele ei ole riskide maandamise osas head süsteemi. Lisaks kipume tegema otsuseid arvamus-, mitte teaduspõhiselt.
Ivari Padar: Keskkonnale tuleb aina rohkem tähelepanu pöörata ka ÜPP raames. Meil on esimene kogemus rohestamisega olemas, see ei täitnud neid eesmärke, mis olid. Uuel perioodil tuleb otsida mõistlikke koostöövariante.Tarmo Tamm: Meie põllumeestele tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused. Meil on potentsiaali ja võimalust eksporti suurendada kordades. Oleme piimatootmises Taani järel teisel kohal, see on paari aasta küsimus, millal oleme esimesed. Meil on tohutult potentsiaali, mis tuleb ära kasutada.Urmas Kruuse: Ettevõtlus satub keskkonnanõuetega suure surve alla, ka avalikkuse poolt. Teiseks teemaks on ühistegevus, kui konkurendis nähakse koostööpartnerit, siis saavutatakse turujõud. Kolmas oluline teema on teadusuuringud ja koostöö, riik peab siin appi tulema.
Nüüd antakse sõna erakondade esindajatele, kes on selles paneelis Ivari Padar (SDE), Tarmo Tamm (Keskerakond), Urmas Kruuse (Reformierakond), Merry Aart (EKRE), Kaul Nurm (Vabaerakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa).
Lihaveised kasvatav mahetootja Airi Külvet rääkis, et mahepõllumajanduse turuosa on Euroopas igal aastal kasvanud 10 protsenti. Samas Eestis mahetoetus järjest väheneb. „Mahedale lihaveisekasvatusele on tohutult ruumi, eelkõige kasutamata poollooduslike koosluste rakendamise osas,” märkis ta.
Andres Tamla (Mesinike Liit) rääkis, et mesilastel ja tolmeldamisel on suur mõju toidu tootmisele. „Iga kolmas suutäis sõltub otseselt mesilastest,” lisas ta. „Mul on hea meel näha, et põllumehed soovivad koostööd teha, kuid kahjuks on ka erandeid.”
Olav Kreen esitas EPKK seisukohad ja püstitas küsimuse erakondade esindajatele (kelle hulgas on täna mitu põllumajandusministrit, nii praegust kui endist) põllumeeste poolt: mis on jätkusuutlik põllumajandus ja mida saab selle heaks teha riik ja valitsus?
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats ütles, et maaelu areng onvähemalt lubaduste tasandil erakondade jaoks oluline. Aastakümneid tagasi oli maal suurimaks tööandjaks põllumajandussektor. Nüüd on selles sektoris töötavate inimeste arv vähenenud ja tõenäoliselt väheneb veelgi.Jätkuvalt on meie sektori probleemiks vananemine ja vähene noorte pealekasv, peamiseks põhjuseks see, et vaba põllumaad on pea võimatu osta või rentida. Lisaks noortaluniku toetusele tuleks alustanud ettevõtjatele ka teisi toetusi suunata, arvas ta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus märkis, etkõigi erakondade programme ei jõua valijad läbi lugeda, kuid samasteeb rõõmu, et kõigil on põllumajanduse osa oma programmis olemasja tema on ka need kõik läbi lugenud.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et juba 1990ndatel lasti erakondadel oma lubadustest rääkida  ja päeva lõpuks vaadati, mis neist teoks sai.
Maaelufoorum on alanud, osalejaid on üle ootuste palju.
Foorum on jagatud nelja teemaplokki: jätkusuutlik põllumajandus ja keskkonnakaitse, avalik huvi ja erahuvi (väärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm), jätkusuutlik metsandus ja jahindus, maaelu ja regionaalpoliitika tulevik – kuidas edasi?
Kuidas arendada ja säilitada ettevõtlust maal ning luua hea palgaga töökohti? Kuidas on seotud maal elavate inimeste hulk ja riiklik julgeolek? Need ja paljud teised regionaalpoliitika põletavamad küsimused tõstatuvad täna Eesti Maaülikooli aulas korraldataval maaelufoorumil, kus kõigil poliitilistel erakondadel on võimalus öelda oma sõna.
Siit saad vaadata maaelufoorumi otseülekande videot.https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maalehe-veebis-naeb-kolmapaevase-maaelufoorumi-otseulekannet?id=85300761
Maaelufoorum 2019 korraldatakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsiooni ja Eesti Maaülikooli koostöös.