Maakonna parimad palad: Põlvamaa lina ja Valgamaa tatar
Põlvamaa tõstis Maamessil aukohale linajahu ja sellest valmistatud suupoolise.
“See eristab meid teistest,” põhjendas linajahujooki, -kohupiimarulli, -bitkiisid, -muffineid, -küpsiseid, -graanuleid ja -kukleid pakkunud Jaana Rosin.
Ta tunnistas, et algul tundus linajahu inimestele võõras, aga aja jooksul on see aina rohkem poolehoidjaid võitnud.
“Kui küpsiseid sööma hakkad, siis ei saa enam pidama,” lisas naine.
“Linajahus olevad lignaanid tekitavad hea tuju,” kinnitas linaseemneid kasvatav Paali talu peremees Kalju Paalman, pakkudes ploomimahlast ja linajahust segatud tervisejooki.
Lignaanid on Paalmani sõnul viis-kuus korda tugevamad antioksüdandid kui E-vitamiin ning hoiavad korras kolesterooli, veresuhkru ja hormonaalse taseme nii naistel kui meestel. Lisaks on neis parasjagu palju oomega-3 rasvhappeid.
Linajoogi kõrval pakkus Paalman ka kanepijooki, mis koosnes ploomimahlast, kanepiseemnejahust ja mõnest tilgast kangemast kraamist. Joojad mekkisid ja kiitsid.
Tatar teeb terveks
Valgamaa toidutootjad olid tulnud välja ühise messipinnaga.
“Meie maavanem käis eelmisel aastal messil, nägi seal teiste maakondade väljapanekuid ja ütles, et tuleb ka minna,” rääkis Valgamaa turismiinfokeskuse konsultant Marina Lauk.
Õla panid lisaks maavalitsusele alla ka Valgamaa partnerluskogu ja Arenguagentuur.
“Väga paljud ei seosta Heleni helbeid Valgamaaga või pole näinud Memme ja Taadi sahvte ning ei tea, et neid toodetakse Valgamaal,” rääkis Lauk.
Viira talu peremees Virgo Mihkelsoo pakkus omakasvatatud mahetatart ja sellest valmistatud jahu, tangu, küpsiseid ja tatrapatju.
“Kaks supilusikatäit tatart annab päevase vitamiinivajaduse,” rääkis tatrausku mees, kes on seda kultuuri kasvatanud juba 20 aastat ning andnud välja tatart ja tervislikku eluviisi tutvustavaid raamatuid.
“Tatrajahust saab väga hea kisselli!” kiitis Mihkelsoo ja soovitas seda oma raamatus oleva retsepti järgi kodus teha.
Vahepeal, kui tatar polnud hinnas, söötis Mihkelsoo seda sigadele, lehmadele ja kanadele. “Kui lehm sõi tatrajahu ja -põhku, andis ta tatrapiima, mis ei läinud hapuks,” kinnitab mees. Nii et kohupiima ei saanudki sellest teha.
Lisaks tatrale pakkus Mihkelsoo RemedyWay kaubamärgi all eri marjalisandiga mett. Jõhvikad, mustikad, mustad sõstrad jm metsa- ja aiamarjad ta kuivatab, jahvatab ning segab meega.
“Kohalik kaup läheb inimestele väga hästi peale,” tõdes ka Virumaa koostöökogu tegevjuht Kadri Kuusmik.
Virumaa messipinna eest tasusid Virumaa ja Kirderanniku koostöökogu ning oma kaubaga tulnud ettevõtjatele oli osalemine tasuta.
Virumaa väiketootjad saatsid messile käsitsi valmistatud juustu, küpsetisi, ökoseepe ja käsitööd. Maaturismiga tegelev Metsiku Piisoni Saloon tutvustas puhkamisvõimalusi.
Ka Jõgevamaa rõhus turismile. Torma mõisas hiljuti uksed avanud Venehoov oli väljas venepäraste suupistete, samovaritee ja keedetud suhkruga.
Torma praeguse mõisaproua Valentina Jazõkova sõnul tuli mõte luua sealses mõisas venepärane atmosfäär seetõttu, et mõis kuulus kunagi Vene tsaarile Peeter Esimesele.
Venehoov pakub Peeter I aegses atmosfääris nii süüa, pidude-seminaride pidamise võimalust kui ka öömaja.
Uhti emand näeb ühiskasu
Tartumaa Arendusselts oli koondanud oma tiiva alla terve hulga toidutootjaid, alates Järveotsa vutifarmist ja lõpetades Peipsiääre kogukonnaköögiga.
Uhti kõrtsi emand Kai Paks tutvustas eelmise aasta lõpus avatud kõrtsi võimalusi. Seal saab käed külge panna sepikojas, keraamika-, naha- ja toidustuudios.
“Meie anname oma kogemuse teile ja teie meile ja nii saab maailm rikkamaks,” võttis Uhti emand koos tegemise kasu ühte lausesse kokku.
