MAALEHT SIGULDAS | Hinnad endiselt head, ämbritäie taimede pealt saab bensiiniraha tagasi
Laupäeval kuulis Sigulda laadaplatsil eesti keelt kindlasti rohkem kui Läti oma.
“Siin ainult eestlased ongi,” märkis juba esimene kohatud taimemüüja. Ja jätkuvalt on meie aiapidajatel põhjust sinna minna, sest korvitäie taimede pealt saab autokütte raha kindla peale tasa.
Kui Eesti laatadel müüvate läti taimekasvatajate kaubavaliku järgi võiks arvata, et kõige enam kasvatavad nood roose ja viinamarju, siis Siguldas need kultuurid ei domineerinud. Kõige enam tundus olevat lilleistikuid ning ilutaimi.
Bensuraha saab tagasi
Tomatitaimi on naabrite juurest kindlasti mõtet osta, kuna sealne hind on jätkubvalt 80 senti. “Me otsustasime, et ei tõsta hinda, ostjatele see ei meeldi,” väitis üks tomatitaimi müüv lätlanna.
Pealegi on tomateid kasvuhoonesse praegu parem aeg panna kui kahe-kolme nädala pärast, kui peetakse Eesti suuremad taimelaadad. Väikeste öökülmadega aitavad võidelda puhur, katteloor või ajaleht ja viljad saavad ikka paar nädalat varem valmis.
Ka pojengimüüjad kinnitasid, et hindu ei kujunda eestlased. Kõlab usutavalt, sest nende hinnad on niigi väga erinevad — põõsas maksab kümnest neljakümne viie euroni.
“Põõsa hind sõltub paljudest asjaoludest,” selgitab müüja Kaiva Spulga Špainisi aiandist. “Eelkõige suurusest — suurem põõsas, mille juurekava on võimsam, hakkab kiiremini ka õisi andma. Lisaks õite täidlusest, on ju nii ühekordsete õielehtedega kui väga täidlasi õisi. Kolmas oluline asi on see, kui palju on temast võimalik saada istikuid…” loetleb pojengikasvataja.
Amplite hinnavahe on samuti märgatav. Üle kümne euro need Siguldas ei maksa, Eestis müüakse neid umbes poole kallimalt. Ka seemned on seal soodsamad, odavaimate pakkide hind on vaid kümme senti.
Toidukauba hinnad tõusevad
Aasta- aastalt on Sigulda taimelaadal laienenud käsitöö ning toidu osa, kuigi taimed on siiani edukalt ülekaalu säilitanud. Ja kodutoit pole enam sugugi odav.
Odavalt, 30-35 sendi eest saab veel väikesi saiakesi ja pirukaid. Väga head on näiteks rukkileiva-pekipirukad. Iseenesest tavaline lihapirukas, kuid rasvasemat sorti liha on pandud mitte saia- vaid leivataigne sisse ja hind on vaid 30 senti.
Ka laadatoidu, näiteks grillvorsti kartulitega, saab kätte 3-4 euroga. Eesti laatadel küsitakse vähemalt kümnekas.
Mis aga puudutab käsitööleiba, suitsusinki, talujuustu jne, siis nende hind on vaata et kallimgi kui meil. Näiteks singikilo eest küsitakse 10-12 eurot, kollane kodukeeks maksab kaheksa eurot ja tavaline mingi lisandiga koduleiva päts (mitte üle poole kilo) 2.30.
