Maaülikooli teadlase eestvedamisel valmis ulatuslik uurimus, mis aitab ennustada kliima muutumist

Eesti Maaülikooli professori juhtimisel viidi läbi maailmas seni kõige ulatuslikum taimede keskkonna suhtes kohanemist käsitlev uurimus, mille tulemusi saab kasutada kliimamuutuste ennustamisel.

„Taimede süsiniku sidumine õhust valgusenergia arvel, fotosüntees, on fundamentaalne protsess, mis on põhiliseks orgaanilise süsiniku allikaks maakeral,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.

„Taimede fotosünteetiline produktiivsus on otseselt sõltuv lehestiku neelatud valgusenergia hulgast, mis aga omakorda sõltub lehestiku vertikaalsest ulatusest – siin on aga tohutu vahe, ulatudes mõnest sentimeetrist sammaldel kuni 150 meetrini maailma kõrgeimatel puudel, ja see toob omakorda kaasa erakordselt suure varieeruvuse võra valgusgradientides.“

Seni ei ole taimede fotosünteesiaparaadi struktuurset ja füsioloogilist kohanemist lehestiku valgusgradientidele enamuses globaalsetes fotosünteesimudelites arvestatud. Niinemetsa juhtimisel teostati uuring, mille tulemusena selgitati välja lehtede fotosünteesi varieeruvuse piirid ning seda määravad struktuursed ja füsioloogilised mehhanismid.

Tegemist on maailmas seni kõige ulatuslikuma taimede keskkonnale kohanemise plastilisust käsitleva uurimusega. Ühtekokku analüüsiti 831 lehestiku gradienti üle kogu maakera ökosüsteemide. „Töö tulemused on tähtsaks sisendiks kõigile mudelitele, mille abil püütakse ennustada taimestiku produktsiooni ja kliimamuutusi.“

Taimede valgusele kohanemise temaatika on Eestis olnud traditsiooniliselt tugev ja seetõttu on eriti tervitatav, et just Eesti teadlased viisid läbi esimese sellise ulatusliku analüüsi. Eestis algas lehestiku valgusgradientide uurimine rohttaimedel juba 1970ndatel ning puudel 1980ndatel Voore ökoloogiajaamas. 1995. aastal püstitati Järvselja katsemetskonnas Olevi Kulli ja Ülo Niinemetsa poolt puude võradele ligi pääsemiseks Eestis kõige esimesed, ligi 9-kordse maja kõrgused tornid.

Globaalses uuringus osalesid dr Trevor Keenan Macquarie Ülikoolist (Sydney, Austraalia) ja dr Lea Hallik Tõravere Observatooriumist ning töö kokkuvõte avaldati taimebioloogia tippajakirja The New Phytologist prestiižses Sir Arthur Tansley artiklite seerias.