Maaülikoolis peetakse taimekaitsekonverentsi

Tähistamaks Eesti Taimekaitse Seltsi 95. sünnipäeva saab täna maaülikoolis teoks teadus-praktiline konverents, kus räägitakse taimekaitsealastest uuringutest nii maaülikoolis kui ka teistes meie teadusasutustes.

Risto Raimets (maaülikool) selgitab pestitsiidide tau-fluvalinaadi ja tebukonasooli mõju mesilasemadele ja korjemesilastele. Elina Akk (taimekaitse instituut) räägib fusarioosidest toiduteraviljas ja söötades, tema kolleeg Jaanus Siim aga pritsimiskadude vähendamise võimalustest taimekaitsetööde.

Mati Roasto (maaülikool) ettekanne käsitleb toiduohutust ja ohutu toidu tootmisega seotud probleeme. Rein Drenkhan (maaülikool) lahkab intensiivseid seenhaigusi puudel nii meil kui ka mujal. Intensiivsetest metsakahjustajatest kõneleb Heigo Õunap (keskkonnaagentuur).

Konverentsi lõpupooles käsitleb maaülikooli teadlane Liina Talgre vahekultuuride rolli külvikorras ning Eve Veromann (samuti maaülikool) põllumajandusmaastiku elementide mõju kahjuritõrje ja tolmeldamise teenustele rapsipõllul.

Enne konverentsist kokkuvõtete tegemist ja arutelu esitleb aga maaülikooli taimekaitse osakonna vanemteadur Luule Metspalu raamatut „Eesti taimekaitse 95“, mille kokkupanija ta on.

„Tegemist on artiklite kogumikuga, kus teadlased esitavad oma viimaste aastate töid-tegemisi,“ selgitas Metspalu.

Kogumikus on 17 artiklit, osa neist autorite kollektiividelt. Kuus artiklit käsitlevad pahalasi aias, põllul ja metsas, neli aga kasureid ehk pahalaste vastandeid ja neid mõjutavaid tegureid. Veel on kogumikus juttu haigustest, mis ahistavad kartulit ja teravilja ning pestitsiididest ja nende jääkidest.

„Selle raamatuga panime aluse uuele traditsioonile anda iga viie aasta tagant välja mahukas taimekaitse-alane raamat, esimene ilmus viie aasta eest ja järgmine tuleb viie aasta pärast, kui meie taimekaitse selts tähistab sajandat juubelit,“ lisas Metspalu.