Maavalitsuste reformi seaduseelnõu saadeti kooskõlastusele

Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusele maavalitsuste reformi puudutava seaduseelnõu, millega nähakse ette maavalitsuste töö lõpetamist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.

„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning nüüd, kus oleme otsustanud tõsta kohalike omavalitsuste võimekust, väheneb nende tähtsus veelgi,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Haldusreformi üks eesmärk on suurendada omavalitsuste rolli ja seetõttu anname neile üle osa seni maavalitsuste täita olnud omavalitsuslikke ülesandeid ja sellega kaasnevad vahendid. See tähendab, et edaspidi on omavalitsustel veelgi suurem võimalus ise otsustada kohalikku elu puudutavaid küsimusi.“

Maavalitsuste reformi eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks. See tähendab, et kui riikliku järelevalve ülesannete täitmine viiakse senisest 15 maavalitsusest ühte valdkondlikku ministeeriumi või ametisse, siis muudab see ka teenuste kvaliteedi regionaalselt võrdsemaks.

Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Valitsus otsustas maavalitsuste tegevuse lõpetada 2018. aastast.

Ministeeriumidele ja ametitele antakse üle:
• ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (Maanteeamet)
• õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium)
• hariduskorralduse koordineerimine (SA Innove)
• sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve (Sotsiaalkindlustusamet)
• maareform ja maatoimingud (Maa-amet)
• noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus)
• rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium)
• raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium)
• valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus)
• planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium)
• regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium)
• KOV haldusaktide järelevalve ja nõustamine (Rahandusministeerium)
• KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium)
• omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium)

Kohalikele omavalitsustele antakse üle:
• rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse KOV)
• ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (KOV)
• maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (KOV-id ühiselt)
• tervisedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine (KOV-id ühiselt)
• saarevahi töö (KOV)
• valimiste korraldamine (KOV)