Maavarade kaevandamismahud pole suurenenud

Maa-ameti andmetel on mullu Eestis kaevandatud maavarade kogused võrreldes varasema aastaga jäänud samaks või isegi vähenenud. Ka ei ole nafta hinna langus veel mõjutanud põlevkivi kaevandamise kogust.

Möödunud aastal kaevandati maavaradest Eestis kõige enam põlevkivi, ligikaudu 15 miljonit tonni ilma kadudeta. Kaevandatud põlevkivi kogus on alates 2010. aastast püsinud samal tasemel.

Lubjakivi ja dolokivi kaevandatud kogus oli mullu kokku ligikaudu 2,5 miljonit kuupmeetrit, mis on samal tasemel kui aasta varem. Kasutusalade lõikes ehituslubjakivi, ehitusdolokivi ja viimistlusdolokivi kasutamine kasvas; tsemendilubjakivi, tehnoloogilise lubja- ja dolokivi ning täitedolokivi kaevandatud kogus vähenes. Karbonaatkivimite kasutamine on väikeste kõikumistega enam-vähem samal tasemel olnud alates 2011. aastast.

Liiva ja kruusa kaevandati 2015. aastal kokku ligikaudu 4,8 miljonit kuupmeetrit, mida on 8% vähem kui aasta varem. Seejuures vähenes ehitusliiva kasutamise 9% ja ehituskruusa kasutamine 21%; vähenes ka täitekruusa ja tehnoloogilise liiva kaevandatud maht. 2014. aastaga võrreldes suurenes ainsana purdsetetest täiteliiva kaevandamine, kuid 2012.-2013. aastate tasemeni see ei jõudnud.

Ehitusmaavarade kaevandamise kogus sõltub teedeehituse mahtudest, kuna üle 70 protsendi ehitusmaavaradest kulub maanteede ja tulevikus ka raudtee ehitusel. Ehitusmaavarade kaevandamise suurimad kogused jäävad 2007. ja 2008. aastasse, madalseis oli 2010. aastal.

Turvast kaevandati 2015. aastal ligikaudu 716 tuhat tonni, sealjuures vähelagunenud turvast 433 tuhat tonni ja hästilagunenud turvast 283 tuhat tonni. Peamiselt aianduses kasutusel oleva vähelagunenud turba kaevandatud kogus oli paljude aastate keskmisel tasemel, kuid võrreldes eelnenud aastaga on märgatavalt ehk 33% vähenenud peamiselt küttematerjalina kasutatava hästilagunenud turba kaevandamine.

Väiksemas koguses kaevandati 2015. aastal Eestis ka savi – 32 tuhat kuupmeetrit ning meremuda ja järvemuda – kokku 0,7 tuhat tonni.

Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omanikud deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet.

Eestis on praegu kehtivaid maavara kaevandamise lube kokku 661. Neist põlevkivi kaevandamiseks on antud 17 luba, lubjakivi ja dolokivi kaevandamiseks 69 luba, liiva- ja kruusakarjääre (lube) on 447, turbatootmisalasid 119 ning savi ja muda kaevandamise lube on 9. Maardlaid on 905.

Eesti maavarade ja nende kasutamise üle peab arvestust Maa-ameti geoloogia osakond keskkonnaregistri maardlate nimistus. Maardlate ja mäeeraldiste asukohtadega ning neist viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses. Mäeeraldiste otsinguid saab teha nii kaardis asukoha järgi kui ka mäeeraldisel leiduva maavara, loa omaniku, kohaliku omavalitsuse jt tunnuste järgi.

Kaevandamispiirkondi saab maardlate kaardirakenduses vaadelda põhikaardi, ortofotode, reljeefikaardi ja mitmete teiste pidevalt ajakohasena hoitavate Maa-ameti kaardiandmete taustal. Lisaks maardlatele on veebirakenduses võimalik kaardipilti lisada ka geoloogilise kaardistamise käigus leitud maavarade perspektiivalade, levialade ja leiukohtade info, kus uuritus on väiksem.