Kohalik ütleb, et kui on jäätee, tulevad turistid.

"Olen korduvalt teinud ettepanekuid, et ma ei taha oma kindlustatud autoga tulla jää peale sõitma, sest ükskõik, mis juhtub, teed seda omal riisikol. Aga kohalik ütleb, et kui on jäätee, tulevad turistid," räägib Pärn. "Turistid tulevad siis ka, kui tee on männioksakestega tähistatud. Seda enam, kui seal traktoriga värske lumi laiali lükatakse ja on selgelt näha, kust peale sõidetakse. Kes tahab, tuleb ikka. Miks siis inimesi keelata, kes suvel ei saa, käigu ära talvel."

Sel talvel on Pärnale teadaolevalt jääteed juba katsetatud, kuid sulailm ei lasknud korralikul jääl tekkida. Teed ei rajata mitte otse sadamast sadamasse, kust sõidab praam, vaid kaarega. "Mina seda riski ei võta, et esimesena sõita. Kõigepealt sõidavad need, kes on on teadlikud, näiteks kalamehed teevad proovipuurimisi ja selle järgi on näha, mida jää teeb. Päris umbes ei lähe keegi. Kui sadamas inimesed ütlevad, et sõidetakse, siis olen sõitnud, aga hirm on koguaeg sees, et mis kõik," ütleb Pärn.
Tavaliselt hakatakse siis liigutama, kui mingi õnnetus on.

Ta selgitab, et Munalaiu sadamas on kaldad hõljuki pärast lamedamaks tehtud ning samast sõidetakse ka autodega: "Kui seal oleks tõke ees, et jäätee ei ole avatud, siis see, kes sealt läbi sõidab, on teadlikult rikkunud. Kihnu jääteega on sama, kuigi osa tarkasid panevad tõkkest mööda ja sõidavad oma riski peal Kihnu.

Kihnu pusitakse hirmsasti, sinna on riiklikud rahad eraldatud, aga Manijal ei ole mitte kunagi ning minu meelest on see suur jama. Võiks mõtlema hakata. Tavaliselt hakatakse siis liigutama, kui mingi õnnetus on. Siis, kui keegi surma saab, tehakse ristmikud või teekatted korda. Nüüd on näide olemas. See 800 meetrit Munalaiu ja Manija vahel ei ole küll tohutu miljonitesse ulatuv kulu."
MIS INIMESEGA JÄÄKÜLMAS VEES JUHTUB
  • Jääkülma vette kukkunud inimene hukkub väga kiiresti. Surma põhjuseks on pigem kehalised reaktsioonid soojakaole ja külmale veele kui hüpotermia ehk võimetus säilitada püsivat kehatuumatemperatuuri.
  • Jääkülma vette sattunud inimestest sureb 20 protsenti kahe minutiga külmašoki tulemusel. Paanika, kontrollimatult kiire hingamine ja õhu ahmimine põhjustavad vee sissehingamist, vererõhu kiire tõus ja südame ülekoormus viivad südame seiskumiseni. Umbes 50 protsenti inimestest sureb 15-30 minuti jooksul külmast põhjustatud liikumisvõimetuse ja süveneva ülekurnatuse tõttu.
  • Kui vee temperatuur on 0,3 kuni 5° C kaotab inimene vees liikumisvõime 2-3 minutiga.
  • Lühiajaliselt on organismil alajahtumise korral soojuse hoidmiseks kasutada mitmed mehhanismid, mis aitavad külmas keskkonnas kehasoojust säilitada (nt perifeersete veresoonte ahenemine, mille tulemusel väheneb soojuse eraldumine kehast; lihasvärinad, mis suurendavad soojatootmist).
  • Alkohol aga laiendab veresooni ja seetõttu soojakadu kiireneb veelgi.
  • Suurimad võimalused vette vajunud autost eluga pääsemiseks on siis, kui masinast saadakse välja enne kui vesi on aknani jõudnud ja sealt sisse pressima hakkab. See tähendab, et aega on tavaliselt 30-60 sekundit.

Allikas: ABC News, taliujumine.ee,