Aasta on olnud huvitav ja mitmekesine. Isiklikus plaanis leidsid minu elus aset kaks väga tähtsat sündmust: ma abiellus ja meile sündis laps.

Kui aga rääkida ministriametist, siis on aasta lõppkokkuvõttes olnud positiivne. Esimesed kuud olid rasked, ei eita. Ma polnud just solvunud, aga teatud mõttes oli minu jaoks arusaamatu, mis toimus. Aga mingil hetkel ma siiski mõistsin, et keegi teine juhtunus süüdi ei ole. Sain aru, et olen oma elus päris palju vigu teinud.

Hiljem tekkis hoopis tänutunne. Olen tänulik perele ja sõpradele, kolleegidele, kes olid mu kõrval sel ajal, põllumeestele, kes mind toetasid. Olen tänulik ka peaministrile, kes mulle ministriametit pakkus. Tekkis isegi mõneti uhke tunne, et sain Eesti riigi ja rahva jaoks ühes tähtsaimas ministeeriumis minister olla, kasvõi lühikest aega.

Olen tänulik ka ajakirjanikele, kes minust halvasti kirjutasid. See oli suur õppetund. Toona oli kõik minu jaoks uus, poliitikas olin olnud väga lühikest aega, käitusin paljudes olukordades valesti ja suhtlesin ka ajakirjanikega valesti. Nii ministrina kui ettevõtjana.

Ühtlasi olen aru saanud, et haridus on väga tähtis. Nüüd õpin kõrgkoolis juba teisel kursusel ja olen veendunud, et lisaks praktilisele kogemusele peavad olema ka teoreetilised teadmised.

Kummas ametis on vastutus suurem, kas Riigikogu liikmena või ministrina?

Riigikogus on ka väga palju tööd, kui sa tahad tööd teha. Paljud Riigikogu liikmed töötavad väga tulemuslikult, kuid ministriametis on tulemuslikkus ja mõju suurem. Riigikogu liikmete vastutus on muidugi kõrge, ministritöö on hoopis teistsugune.

Neid asju, mida ma ministrina teha soovisin, oli palju. Ärkasin kell 4 ja uinusin südaööl. Ja see ei tulnud skandaalist, sugugi mitte. Kuigi meediast võis jääda mulje, et ma ainult sellega tegelengi.
Tegelikult oli ministrina nii palju asju vaja teha. Olin ise põllumeeste seast tulnud, teadsin, kus on probleemid ja mida oleks vaja teha. Ka põllumehed pakkusid paljudele probleemidele lahendusi.

Millest teil kõige enam kahju on, mis tegemata jäi?

Raske öelda. Praegune minister on paljusid asju jätkanud ja toimetab.

Samas ma ei saa öelda, et olen täiesti kõrvale jäetud. Suhtlen palju ministeeriumiametnike, kantslerite ja asekantsleritega. Maaelukomisjoni liikmena on muidugi kiiresti raske tegutseda, ministril on võimalik palju asju kiiremini asju muuta. Riigikogus toimuvad muutused samm-sammult, ideest tulemuseni võib kuluda 1mõnikord kümme aastat. Ka selline asi on võimalik.

Tegelikult ma arvan, et kõik, mis tegemata jäi, saab tehtud õigel ajal. Põllumajanduses on selle aasta jooksul toimunud suured muutused ja põllumehed tunnetavad seda. Seega ma ei ütleks, et see on suur tragöödia, et ma enam minister pole.

Toona kui lahkusite, ütlesite, et skandaal kerkis üles sellepärast, et teil oli ettevõtluses ja varasemas elus otsi, mis olid kokku sõlmimata. Kuidas nende asjadega on läinud?

Jah, nii see oli. Kui ma täna minister oleksin, siis oleksin pidanud ettevõtlusega lõpu tegema.
Praegu on mul plaan ehitada tuleval aastal uus farm 4000 kitsele. Taotlesin kahest fondist investeeringuraha.

Kogu projekt maksab u 3,5 mln eurot. Praegu on PRIA poolt määratud 900 000 eurot toetust. Kui ministrina jätkanud oleksin, poleks olnud mõeldav, et minister iseenda ettevõttele toetusi määrab. Otsustab küll PRIA, aga minister paneb siiski allkirja ja see poleks olnud eetiline.

Seega ma mõtlen, et ongi hea, et niimoodi juhtus, sest ettevõtluses oleks väga palju jäänud tegemata. Aga ettevõtlus on minu jaoks missioon ja ma soovin oma plaanid ellu viia.

Teile kuulub praegu ainult OÜ Konju Kitsefarm? Ülejäänutest olete loobunud?

Jah, see ja mõned väiksemad firmad veel, mis tegelevad teiste valdkondadega.

Konju talupood oli minu jaoks väga oluline ettevõtmine, sellega aga kahjuks ei läinud nii nagu ma planeerisin. Ehitasime selle poe üles koos toonase elukaaslase Ksenia Klotškovaga. Kui me lahku läksime, soovis ta talupoe endale saada. Ühel hetkel ma tundsin, et mis ma ikka vaidlen sel teemal, andsin poe talle üle.

Kahjuks ei läinud Ksenial poega hästi ja ta pani selle kinni. Väga kahju. Ja firma sulgemine ei toimunud just parimal moel. Maha jäid probleemid, mis kindlasti minugi tulevikku mõjutama hakkavad.

Novembri lõpul kirjutas Postimees, et osaühingul Konju Kitsefarm on 7852 euro suurune võlg.
See oli ajutine probleem, seotud ühe suure põhivara müügiga. Ootasime raha laekumist ja nädala jooksul maksime võla ära.

Ise juhite praegu firma tegevust?

Jah, juhin ise. Esialgu oli mul endast kahju, et nii palju vigu tegin. Aga siis võtsin ennast kätte, sest sain aru, et vead tuleb parandada. Suve lõpust juhingi firmat ise.

Perega olete rohkem maal või linnas? Kus teie pere päriskodu asub?

Raske öelda. Püüan rohkem maal olla. Mõnikord käin iga päev Tallinnas. Kui aga tahad, et su väikeettevõte normaalselt toimiks, pead igapäevaselt kohal olema. Samas on ka Riigikogus kohustused, mida tuleb täita. Sestap sõidangi edasi-tagasi.

Kasutan väga palju rongi, seal saab sõidu ajal tööd teha, õppida. Autoga Tallinnas käimiseks kulub edasi-tagasi sõitmiseks neli, kahju on seda aega raisata.

Selleks et kõike jõuda ärkan iga päev kell neli, magama lähen kümne ajal.

Lapsega ka jõuate tegeleda või on see ema rõõm?

Mul on kuldne reegel, et tegelen iga päev kaks tundi pereasjadega.