Avamisel selgus, et kogu kuul on tihedalt kärgi täis ehitatud. Mesilased pääsesid sisse kuuliaukudest, mis jäid kirikule päranduseks viimasest sõjast.

Rein Mõtuse sõnul kannavad selliseid kuuliauke pea kõik Eesti kirikud ning mesilassülemid nendes pole sugugi haruldased.

"Tõsi küll, nii täis ehitatud kuuli pole ma varem näinud," möönis Mõtus.

Käru kirikuõpetaja Andres Tšumakovi sõnul nägid ehitajad kuuli mahavõtmisega kurja vaeva, kuna pahased mesilased kaitsesid kodu kogu hingest.

"Täielik meemeistrite linn," ütles kirikuõpetaja Andres Tšumakov leidu kommenteerides.

Peale kärgede oli kuulis väike dokumendisilinder, milles oli laululeht 1935. aastast, kirjutis omaaegselt kirikuõpetajalt Eduard Uibolt, kirjeldus 1941. aasta sõjasündmustega ja veel üks käsikirjaline paber, millel niiskus oli tindi pea loetamatuks muutnud.

Käru kirik on ehitatud 1860. aastal ning siiani suuremate remontide ja ümberehitusteta vastu pidanud.

Katust on küll varemgi vahetatud, kuid omalaadne puidust katusealune kiriku ukse ees on ajaga kaotanud osa puitpitsidest ja vajunud pisut viltu.

1941. aastal tegid vene sõjaväelased kirikusse oma staabi ja üritasid kirikutorni maha tõmmata. Tšumakovi sõnul kisti selle tulemusel risti hoidev toru küll viltu, kuid torn jäi edasi oma kohale.

Kui Käru kirik hakkas katusevahetuseks annetusi koguma, tuli neile appi ka peaminister Andrus Ansip, kes lisas katusefondile eelmisel aastal Prahas saadud Vašek ja Anna Maria Polaki autasu juurde kuulunud 50 000 krooni.