Mis aga puudutab tuleviku modulleerimist, siis see näib Vitsuri sõnul küll ilmvõimatu missioonina, aga seda tuleb kindlasti teha. Ja tema hinnangul tekibki see tulevikuvisioon suhtlemises, mida tihedamas, seda parem, arvamuste vahetamises, vaidlustes, kui tarvis, kokkulepete sõlmimises.

"Peame saama lahti suhtlemiskrambist. Suhtlemise ja koostöö oskus on väga vajalik, loovusest üksi pole kasu. Loojad annavad oma kauba, loomingu, ära, oskamata seda kasudega müüa," arutles Vitsur. "Peame mõtlema ka sellele, kuidas üha robotiseeruvas maailmas inimene ennast tundma hakkab. Ka sellel konverentsil räägitud tuleviku sotsiaalne pool. Kas tema funktsiooniks jääbki vaid jälgida, kas ühe või teise roboti peas põleb roheline või punane tuli."

Eesti Maaülikooli professor Henn Korjus märkis Tartus toimuval konverentsil, et meie metsad on võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga on meie metsad praegu paremini kaitstud, mis aga kahekümne aasta pärast juhtub, ei tea tema hinnagul keegi.

"Kahekümne aasta eest näiteks ei suutnud me leida rakendust tekkivale paberipuidule. Nüüd on investorid leidnud vahendid, et seda muret ära lahendada. Leian, et riik peaks seda ettevõtmist igati soodustama," rääkis Korjus. "Ja riik ei tohiks hakata metsandust üle reguleerima. Erametsaomanike suhtes on ta seda tegelikult juba tegemas."