Küsimusele, kui suur oli tõenäosus, et sigade tuhnimine võinuks miinid plahvatama panna, vastas Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum, et iga lahingumoona liigutamine ei pruugi kohe plahvatust esile kutsuda, kuid tuleb meeles pidada, et õnnetus juhtub ikka siis, kui halvad mõjud omavahel kokku saavad.

“Oluline on, et täpset põhjendust, miks ese ei ole plahvatanud nii, nagu peab, või milline on olukord sütiku või lõhkekeha sees, me alati teada ei saagi. Demineerijatena omame eseme üldise ehituse kohta rohkem infot ja võime vaid suurema tõenäosusega eeldada, millist ohtu konkreetne leid endas kätkeb. Ka väike oht on oht,” rõhutas Sõnum.