Mida te teeksite, kui teie kodu ründaksid hiiglaslikud rotid?

Ühe Lõuna-Rootsis Glumslövi külas elava mehega just nii juhtuski - tema majapidamisse hakkasid tungima hiiglasuured rotid.

Michael Rausmani kodu aknast avaneb maaliline vaade merele. Idülli rikkus aga hiljuti kari suuri rotte.

"Siiamaani olen seitse tükki suutnud kinni nabida. Suurim neist oli 20 sentimeetri pikkune, pluss veel 17 sentimeetrit saba," kirjeldas Rausman portaalile The Local.

"Jube vastik. Kõige vastikum asi, mida ma elus näinud olen."

Roti püüdis Rausman kinni küll ise, kuid nähes, kui suur loom lõksu oli sattunud, kutsus ta kohale kahjurite tõrjumisega tegelevad spetsialistid ning palus neil püügivahendi tühjaks teha.

Kuigi tegemist on ilma ja inimesi näinud mehega, kes veetnud osa oma lapsepõlvest Inglismaal, juhib Rootsi leiutajate ühenduse Helsingborgi haru ja peab oma reklaamifirmat, ei olnud miski senikogetu teda hiiglaslike rottide sissetungiks ette valmistanud.

"Nad on nii kohutavalt suured! Üks suri ära halli põranda all, hais oli õudne," rääkis mees.

Rausman on täiesti veendunud, et teisedki külaelanikud kannatavad rottide terrori all, aga keegi ei ole julgenud siiani sellest rääkida - piinlik on olnud. Nüüd, kus teema on kohalikku meediasse jõudnud, on sellest külas peamine jututeema saanud.

Lisaks nuputavad mehe leiutajatest sõbrad, kuidas ja millega rotte paremini püüda.

Kuid samal ajal on Michael Rausman ka õnnelik, et tema majja pole teed leidnud veel suuremad närilised. Rootsi teadaolevalt suurim rott - 40 sentimeetrine keha + saba - püüti kinni 2014. aastal.

Kas Glumslövis on tegemist kodu- või rändrottidega pole teada.

Kodurott

Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma.

Koduroti tüvepikkus (keha + saba - toim) on 15–25 cm ja kaal 190–250 g.

Kodurott on inimkaasleja. Ta on hea ronija ning sellepärast eelistab elada pööningul või lakas, keldrit väldib. Teda võib sageli katuselgi kohata.

Kodurott sigib 2–6 korda aastas, tavaliselt märtsist oktoobrini. Heades tingimustes võib ta aga aasta ringi paljuneda. Tiinus kestab 20–24 päeva ja selle järel sünnib 7–12 poega.

Allikas: Wikipedia

Rändrott

Rändrott on inimese kaasabil levinud peaaegu üle kogu maailma, elutsedes enamasti inimasustuse läheduses.

Rändroti tüvepikkus (keha + saba - toim) on 18–25, harvem kuni 27 cm. Saba moodustab tüvepikkusest ligi 80%.

Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall. Aluskarv on helehall või pruun. Kehamass on isastel keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured isendid võivad olla kuni 900 g rasked.

Räägitakse ka kassisuurustest ja enam kui kilo kaaluvatest rottidest, aga need on kas liialdused või siis on rotti segi aetud teiste näriliste, näiteks nutria või ondatraga.

Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil siiski sellest selgelt eristatav.

Koduroti saba on kehast pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp.

Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, kuid võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda.

Allikas: Wikipedia