„Näiteks mikroklimaatilised erinevused - kui on madalam ala, võib sinna valguda jahedama temperatuuriga õhk,” märkis Kallis.

Et lohus on temperatuur madalam, ongi väga tüüpiline. Elva jõe ürgorg ja Tõravere ilmajaam jäävad üksteisest umbes paari kilomeetri kaugusele, kuid ometigi on temperatuuride vahet olnud viis või rohkemgi kraadi. Ka Tallinna erinevates piirkondades Ülemistel, Harkus ja mere ääres on külmadel hommikutel 9 kraadi temperatuuride vahet olnud. Tartu erinevais piirkondades 7 kraadi.

Samuti võivad Eestis liikuda erinevad õhumassid, üks on soojem ja teine jahedam ning nende vahel olev üleminekutsoon võib olla päris järsk.
Suured erinevused võivad ilmneda ka rannikualade ja saarte vahel, kui meri on veel suhteliselt soe, aga rannikualal õhk jahe.

„Kunagi oli Roomassaare ja Kuressaare lennuvälja temperatuuride vahe 14 kraadi, kuigi vahemaa neil vaid paar kilomeetrit. Soojem oli rannikul ja järsult erinev, külmem, saare siseosas,” tõi Kallis näite.

Oluliseks peab klimatoloog ka Soome lahe mõju ümbritsevale lähialale, sellist nähtust nimetatakse laheefektiks. See võib tekitada suhteliselt sooja Soome lahe kohal lumepilved ja Tallinn või põhjarannik saada paari kilomeetri ulatuses kaela väga suure lume. Rahvusvaheliselt on see nähtus tuntud kui järveefekt, nimi pärineb Ameerikas asuvast Suurest järvistust.

Suhteliselt soe vesi võib ümbritsevatele aladele suurt mõju avaldada, tekkida võivad udud ja tugevad lumesajud. Seda on Tallinngi mõnel korral kogenud, kusjuures linna ümbritsev ala on jäänud lumeta.