Jõgeva: lisaraha loob võimalusi uuteks lahendusteks

Heldur Lääne, Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige:

„Otsuse teinud üldkoosoleku liikmed, omavalitsusjuhid, on keerulises olukorras. Alles toimus haldusreform, tekkinud segadusest piisab vähemalt aastaks, uued arengukavad aga nõuavad vahendeid.

Maakondlikku ühistransporti on eraldatud riigi raha väga täpselt, olemasoleva vajaduse alusel. Nüüd on antud võimalus lisarahastuseks. Kindlasti on see väga ahvatlev. Õpilastranspordist vabanevat raha saab eelarves kasutada kusagil mujal valla eelarveridadel.

Valikuid eriti ei ole. Võimalus omal käel ehk siis tasulist bussisõitu jätkata tähendaks endapoolset panustamist, mida omavalitsusjuhtidel oleks vallarahvale väga raske selgitada.

Seega on Jõgevamaal tehtu praktiline otsus. Küsitav oli 18. mai üldkoosolekul aga see, kuidas käituvad naabrid? Seda just ülemaakonna piiride toimivate liinide pärast. Nüüdseks on selge, et meie naabrid on valinud sama tee ja erisusi ei tohiks tulla.

Järgmine ja oluline samm on haldusreformijärgsete piiride muutustest tekkinud sõiduvajaduse katmine. Lisaliinide loomine.

Ei saa nõustuda eeldatavate arvamustega, et maakondlik ühistransport on üdini halb. Tänane reisijaskond peab seda vägagi vajalikuks ja sobivaks. Nad panustavad selle kinnituseks iga päev oma raha ostes pileti. Liinide muudatusi ja parandusi tehes on nad ühistranspordikeskusega suheldes väga mõistvad. Maakonnaliinid on just nende inimeste nägu ja neile sobilikud.

Kahjuks on tekkimas olukord, kus viskame koos pesuveega ka lapse välja. Kes tahaks tülpinud ja alalisest negatiivsusest läbi imbunud reisikorraldust. Mõjub see ju kõigile alates kõrgetest otsustajatest kuni bussijuhi ja reisijani välja. Lõhutud bussipeatused on ilmne signaal. Uued või taastatud bussipeatused maanteel ei pea tervena üle aasta vastu.

Ühistransport ongi veidi ebamugav. Ka taksot peab ootama, lennureisidel varutakse tunde, et sooritada ootusajast mõneti lühem lend. Miks eeldatakse maakonnaliinidelt ideaalmaastikku? Astud peatusesse ja vaatevälja ilmub buss. Meil on väga pikk tee selleni.

Varasem panustamine maakonna bussitransporti on olnud väga pingeline. Ilmselgelt ei ole olnud vaba jääki katsetamiseks või uute lahenduste loomiseks. Täna pakutav on üle pika aja esmakordne võimalus saada lisaraha. Osaliselt on see juba viimase poole aasta jooksul toiminud ja meie liinimahud on hüppeliselt kasvanud. Vaja läheb veel, et edasi minna. Lahendada haldusreformist tekkinud küsimused, demograafilisest olukorrast lähtuvad vajadused. Ääremaadel hakkab liinivedu oma sisu kaotama ja on vaja leida uusi lahendusi.

Meie elanikkond väheneb, aga piirkond jääb sama suureks. Bussiveo ideaalmaastikku täita on väga raske kui ei katseta teisi meetodeid.”

Saaremaa: oli valida, kas võtta riigi poolt raha vastu või keelduda sellest

Karl Tiitson, Saaremaa vallavalitsuse transpordinõunik:

„Ministri määrus andis ühistranspordi korraldajatele näiliselt neli võimalust: esiteks jätkata vanade hindadega, teiseks alandada hindu kõigile mõningal määral, kolmandaks jätkata piletitulu kogumist enamuselt, aga võimaldada 0-piletiga sõitu teatud gruppidele, nagu õpilased või pensionärid, ning neljandaks kõigile 0-pileti kehtestamine.

Esimese ja kolmanda valiku juures omavalitsuse panustamine maakondlikku ühistransporti säilib samas mahus või suureneb, teise ja neljanda valiku juures kohaliku omavalitsuse vahendid aga asenduvad riikliku dotatsiooniga. Seega omavalitsusel oli valida, kas võtta riigi poolt raha vastu või keelduda sellest, sest piletitulu koguma jäädes ei oleks riigi poolt „säästetud“ vahendeid meie valda/maakonda enam suunatud.

Saare maakonna maakonnaliinide piletitulu oli 2017. aastal 387 000 eurot. Saaremaa valla 2018. aasta eelarves on õpilaste ja pensionäride piletihinna kompenseerimiseks ette nähtud 127 000 eurot. Need on vahendid, mida omavalitsus saab nüüd kasutada oma valla elanike hüvanguks, kas ühistranspordi teenuse paremaks muutmisel või mõnes teises valdkonnas.

Samuti puuduvad Saare maakonnas maakonnasisesed kommertsliinid, mille kadumist me võiks karta. Mandrile sõitvate kommertsliinide kadumise pärast me ei muretse, sest sellega reisivad inimesed ikka põhiliselt mandrile ja maakonnasisene liikumine on teisejärguline.

Piletihind ei ole küll Saare maakonna ühistranspordi juures suurim probleem, kuid positiivne ja tervitatav on ühistransporti täiendavate vahendite suunamine, mis 0-pileti kehtestamise varjus on tagaplaanile jäänud. Lisaks 3,3 miljonile, mis on puhtalt liinide tihendamiseks, jääb ka teistel omavalitsustel alles vahendeid, mida nad on senimaani ühistransporti panustanud ning kes takistab neid seda ka 0-pileti puhul sinna suunamast.“

Võrumaa: valiti kasulikum variant

Rein Rusch, Kagu ühistranspordikeskuse logistik:

“Kagu ühistranspordikeskuse üldkoosoleku otsus teha maanteeametile ettepanek kehtestada 0-tasu sõidu eest oli tingitud majandusministri määrusest ja maanteeameti peadirektori käskkirjast. Otsustamise hetkel valiti kahest variandist selline, millega omavalitsustele jääb mingi raha alles.
Küll nõuab valideerimine aga Võrumaal tegutsevatel vedajatel AS Hansa Bussiliinidel ja OÜ Asundusel kasutusel olevate piletimüügi aparaatide väljavahetamist, mis tähendab täiendavat rahalist kulu riigile.

Võrumaal vastavalt kehtivale haridusseadusele kohalikud omavalitsused korraldavad õpilaste sõidu haridusasutusse ja tagasi. Hajaasustusest tingitult kõiki koolilapsi pole aga võimalik vedada maakonnaliinidega. Valdadel on enda korraldatud koolibussiringid (sel aastal 64 ringi päevas), mida neil tuleb ikkagi edasi rahastada, seega tekib teatud ebavõrdsus.”

Hiiumaa: liisk tasuta sõidu kasuks langes eile

Reili Rand, Hiiumaa vallavanem:

“Erinevalt teistest maakondadest on Hiiumaal ja Saaremaal see otsus omavalitsusüksuse volikogu pädevuses.Kuna riik on otsustanud kõigi maakondade piletihindade otsused teha üheaegselt ja võtta vastu ka rahaeralduse otsuse, oli vaja volikogu otsust maikuu jooksul. Majandus- ja taristuminister väljendas üheselt, et kui seda otsust mai lõpuks ei tule, siis maanteeamet kinnitab Hiiumaa osas nn nullpileti ehk tasuta transpordi.

Et volikogu saaks antud küsimuses siiski Hiiumaa seisukoha kujundada, kogunes volikogu algselt planeeritud juunikuu asemel erakorraliselt käesoleva nädala kolmapäeval.

Otsustamise tegi keeruliseks ebakindlus, kas rahastus jätkub ka tulevatel aastatel ja kuidas arvestatakse tulevikus hinnatõuse või muuude kaasnevate kulude muutusi. Tänavu tuleme vahenditega välja, kuid piletitulu saamatajäämise korral on liinivõrgu ülalpidamine tulevikus väljakutse. Hiiu maakonna bussiliinide korraldamiseks on 2018. aastal ette nähtud kogukulu hinnanguliseks suuruseks 540 000 eurot, millest riiklik dotatsioon moodustab suure enamuse ehk 500 000 eurot, omavalitsuse makstav toetus ja esimese poolaasta piletitulu oli ülejäänud ligi 40 000 eurot.

Hiiumaal on peamiseks väljakutseks bussivõrgu kvaliteet – toimub liiga vähe väljumisi ja ebasobivatel aegadel. Mõned konkreetsed mõtted bussiliini ümber korraldamisel on nõudluspõhiste liinide osakaalu tõus, suuremate busside asendamine väiksematega ja ühistranspordi integreerimine sõidujagamisteenusega.”

Tasuta bussisõitu maakonnaliinidel ei tule 1. juulist Rapla-, Harju-, Lääne-Viru- ja Pärnumaal. Otsustamata on küsimus veel vaid Viljandimaal.

Harjumaa: tasuta bussisõiduga ei muutu ühistransport paremaks

Vello Jõgisoo, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor

See on üks mis kindel, tegemist ei ole kuidagi erakondliku vastuseisuga Keskerakonnale. Ilmselt, ei ole teadmata fakt, et meie tegevdirektor on umbes viis aastat Keskerakonna liige.

Meil on eelkõige mure, mis saab edasi 1,5 aasta pärast, kui on selge, et raha sellise transpordiviisi rakendamisel oleme ära raisanud ja meile pole jäänud muud kui tühjad pihud. Raha on otsas ja ühistransport pole teragi parem. See on kaine mõistus, mis paneb meid arutlema ja nii otsustama.
Jättes ka kommertsliinidele võimaluse ellu jääda, hoiame me kokku ainuüksi Harjumaalt ca 4,5 miljonit eurot riigi raha ja seda oleks kasulik kasutada teiste probleemide lahendamiseks, mitte aga külvata lennukilt.

See on vaid üks meie mõte. Neid on veel mitmeid. Oma kogemused oleme kogunud 14 aastase transpordialase töö tulemusena Harju ühistranspordikskuses ja viimane pool aastat Põhja-Eesti ühistranspordikeskuses. Meil on väga tugevad spetsialistid, kelle arvutustele me tugineme.”
Pärnumaa: soovime ühtset piletisüsteemi linnas ja maal

Andrus Kärpuk, Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja:

„Ühistranspordiseaduse kohaselt on ühistranspordikeskuste ülesanne tagada elanikele soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport sõltumata haldusjaotusest. Selle aluseks on seaduse kohaselt ka ühtne piletisüsteem.

Pärnumaal on olnud aastakümneid probleemiks, et samades bussipeatustes peatuvaid linnaliinide busse ei saa kasutada maaliinide piletiga või soodustustega ja vastupidi.
Pärnu linnas otsustatud kaotada lähiajal ära kõik sõidusoodustused väljaspool Suur-Pärnu piire elavatele inimestele.

Pärnu linn on maakonnakeskus ja see oleks maainimestele väga suureks „löögiks“, kui need, kes seni sõitsid kas tasuta või sümboolse hinna eest, peaksid hakkama maksma linnas täishinda.
Valitsuse poolt ühistranspordile eraldatud lisaraha võimaldaks meile eelkirjeldatud probleemi lahendada ning maaomavalitsuste täiendava rahalise panuse abil luua ühtne süsteem. Tasuta maaliinide ja kalli piletiga linnaliinide baasil ei oleks see enam võimalik, sest tasuta liinid konkureeriksid linnaliinidega, vähendades nende piletitulusid.

Soovime, et nii linna- kui maaliinidel oleks tasuta sõit õpilastele, pensionäridele jt seni soodustusi saanud gruppidele. Ülejäänutel oleks aga ühtne 30-päeva pilet hinnaga 10 eurot või 1-eurone tunnipilet, millega saab ühe tunni jooksul siseneda kõigisse bussidesse ning seejärel oma sõit lõpuni teha. Riigi toetust linnaliinidele ei maksta, maaliinidel kogutud piletitulu kasutaksime aga maakonna bussipeatuste korrastamiseks ja liinivõrgu tihendamiseks.”