Miks ülikoolid tunduvad aeglased?

Pärnus peetava IV omavalitsuspäeval „Haridus, teadus ning ettevõtlus – tee tulevikku“ lahkas Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ülikoolide, ettevõtjate ja omavalitsuste koostöö võimalusi ja kitsaskohti.

Ühe tõdemusena tõi ta välja, et ettevõtjatele, kellel juba „eile“ oli mingile küsimusele vaja vastus saada, pole aega oodata, millal ülikoolid argumenteeritud vastuse annavad, vajadusel ka lisauuringuid teevad. Nii lüüaksegi käega, öeldakse, et ülikoolid on aeglased.

Rektor tunnistas, et ülikoolid on tõesti aeglased, aga eelkõige seepärast, et teadustöö nõuab aega ja süvenemist. „Ka hinnatakse teadlasi just alusuuringute põhjal ning nii jäävadki rakendusuuringud tagaplaanile,“ lausus Klaassen. Teine probleem on see, et oluline osa Eesti ettevõtteist on mikroettevõtted, kellel polegi tavaliselt võimalusi teadusuuringute tarvis.

Samas on ülikoolid üha keerukamaks muutuva majandus tingimustes jõudusid ühendamas, seda õppetöö ja teaduse alal, aga ka ettevõtetega ja omavalitsustega koostööd tehes. Nii on loodud teadust ja ettevõtlust ühendav platvorm ADAPTER, mis võimaldab ülikoolidele ühiselt küsimusi esitada ja kiiresti võimalikult kompetentseid vastuseid saada, seda ka välismaalt. Siiski pole Maaülikooli rektori hinnangul veel tekkinud kolmnurka ülikool-ettevõtja-omavalitsus, mis võiks olla neljanda tööstusrevolutsiooni üks aluseid.

Rektor tunnustas aga eestlaste läbi aastasadade kestnud haridususku, mis sest, et mõnel ajal oli lapse põllul olemine aabitsa tudeerimisest tähtsam. Tänu haridususule on keskmine haridustase Eestis väga kõrge. „Haridus ja tema ema teadus on aga need, tänu millele me laulsime end vabaks ja arendame oma riiki,“ lausus Klaassen. „Teadus ja haridus toodavad meie rahvuslikku julgeolekut.“