Maaleht.ee uuris tagantjärele, keda siis ometigi uskuda.

„Tänavu pidi sügise algus meie andmetel olema 22. septembril kell 17.21,“ kinnitas Laurits Leedjärv, Tartu Observatooriumi vanemteadur.

Samas möönis Leedjärv, et täisminutiteks ümardamisel võivad eri meetodid ja arvutusprogrammid siiski ka minutilise erinevuse anda.

Teadlase sõnul on aastaaegade algus mõneti kokkuleppe küsimus. Selleks loetakse hetke, mil Päike läbib teatud kujutletavat punkti taevasfääril. Sügise (ja ka kevade) alguse puhul on selleks taevaekvaatori ja ekliptika lõikepunkt. Ekliptika on kujuteldav ringjoon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub. Seda läbimineku hetke saab ainult arvutada, mitte vaadelda.

„Arvutuste käigus tuleb aeg-ajalt ikka midagi ümardada, vahel on ka algandmetes väikesed erinevused, nii et üheminutiline vahe võib kergesti tekkida. Seda enam, et läbimineku hetke arvutatakse ikkagi sekundi või selle murdosa täpsusega,“ selgitas Leedjärv.

Kolmetunnine erinevus tuleneb teadlase arvates ilmselt lihtsalt kellegi tähelepanematusest, kes andis selle hetke nn. universaalajas ehk maailmaajas, lihtsamalt öeldes Greenwichi ajas.

„Kui meie siin Eestis kasutame suveaega, siis on erinevus sellest kolm tundi, talveajal kaks tundi,“ märkis ta.

Et ei tekiks segadust järgmise pööripäeva, talve algusega, palusime Leedjärvel seegi meile teada anda ja see on tänavu 21. detsembril kell 12.44. Kõige autoriteetsemaks eestikeelseks väljaandeks, kust selliseid asju leida, peab ta ikkagi Tartu Observatooriumi poolt väljaantavat "Tähetorni Kalendrit", mis traditsiooniliselt ilmub paberkujul. 2017. aasta kalender peaks valmima hiljemalt detsembri alguseks.