Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 7 järgi on tööandja kohustus korraldada tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud.

Tavaliselt on terviskontrolli aluseks töökeskkonna riskianalüüs ning ei ole just palju selliseid töökohti, kus töötajale ei võiks mõni töökeskkonna ohutegur ebasoodsalt mõjuda. Selle tõttu eeldataksegi, et enamikele töötajatele peab tööandja tervisekontrolli korraldama.

Vastavalt määruse "Töötajate tervisekontrolli kord" § 5 lg 2 järgi algab töötaja tervisekontroll esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ja töötervishoiu seaduse §13 lg 1 p 7[1] järgi öötöötajatel enne öötööle asumist.

Tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ei tohiks olla pelgalt seaduse täitmine, vaid peab olema individuaalse lähenemisega, tagades töötaja sobivuse antud töökohale ning võimaldades varakult avastada tööst põhjustatud tervisevaevusi.

Näiteks töötajatele, kes peavad pidevalt töötama jahutolmuses töökeskkonnas, on soovitav tervisekontrolli käigus teha allergiatest või kopsufunktsiooni uuring, et ennetada kutsehaigestumisi, mille põhjuseks on jahutolmuallergia. Öötöötajate tervisekontroll peaks sisaldama elektrokardiogrammi tegemist, hindamaks võimalikke südamehaiguste riske.

Seega peaksid tervisekontrollis sisalduvad uuringud olema tugevalt seotud töökeskkonnas valitsevate ohuteguritega.