Mis on servituut?

 (10)
Mis on servituut?
Maido PajuFoto: erakogu

Maja müüdi maha, tuli uus omanik, kes on teatanud, et tema maja juurde on vaja maad ja nüüd saab ta seadusega seada oma majale servituudi. Mis on servituut, küsib Maalehe lugeja Lõuna-Eestist. Vastab maaõiguse jurist Maido Pajo.

Mul on kinnistu ja maja linnas. Juba aastakümneid tagasi ehitati majad nii, et kahe kinnistu krundid on koos. Nii asub naabri maja juba aastakümneid otse minu krundi piiril. Maja müüdi maha, tuli uus omanik, kes on teatanud, et tema maja juurde on vaja maad ja nüüd saab ta seadusega seada oma majale servituudi. Kas on võimalik, et naaber hakkab nüüd haldama osa minu maast, kuna tema maja on otse vastu minu kinnistut? Samas mingi hooviala on naabril olemas. Maalehe lugeja Lõuna-Eestis

VASTAB

MAIDO PAJO

maaõiguse jurist

Asjaõigusseaduse kohaselt saab servituuti seada ainult kinnisasjade omanike kokkuleppel. Seega ei või naaber ilma teie nõusolekuta te kinnisasjale mingit servituuti seada. Juhul kui mingi servituut on vajalik naabri jaoks ja teie olete sellega nõus, tuleb sõlmida notariaalne kokkulepe ja servituut kantakse kinnistusraamatusse. Servituudi seadmise korral peab naaber maksma teile servituudi eest tasu vastavalt kokkuleppele.

Samas kui naabril on teie kinnisasja hädavajalik kasutada oma ehitise korrashoiuks ja remontimiseks, siis selleks annab asjaõigusseadus talle võimaluse ka ilma servituuti seadmata.

Seotud lood:

AÕSi § 147 kohaselt juhul, kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud.

Või tuleb üle selle kinnisasja vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik. Seda tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

Seadus ei täpsusta hädavajaduse mõistet, aga praktiliselt tähendab see seda, et muud mõistlikud võimalused naabri jaoks puuduvad.

Hädavajadus tähendab ka seda, et kasutamise aeg peaks olema võimalikult lühike ja efektiivne, mitte aga nii, et naaber jätab oma ehitusmaterjalid ja seadmed naabri kinnisasjale mõneks ajaks lihtsalt vedelema ja praktiliselt töid ei teosta.

Seadus ei välista, et naaberkinnisasja sellise kasutamisega võib ka kahju tekitada nii naabri varale kui ka tema kinnisasjale, aga võib-olla ka elule ja tervisele.

Selle tõttu paneb seadus naabrile kohustuse tekitatud kahju hüvitada. See tähendab, et seadus annab kinnisasja omanikule õigusliku kaitse kahju hüvitamise nõudmiseks kohtu kaudu, kui naaber kahju vabatahtlikult ei hüvita.

Muidugi võib alalti tekkida vaidlus kahju suuruse üle ja sel juhul on vajalik kasutada mõne asjatundja või eksperdi abi. Kuigi seadus ei näe otseselt ette kahju hüvitamise tähtaega, tuleb seda teha mõistliku aja jooksul.