Mis saab Saesaare paisust ja Taevaskojast?

 (5)
Saesaare pais
Saesaare paisFoto: Jassu Hertsmann

Eile pärastlõunal arutati Põlva maavalitsuses Saesaare paisu küsimust. Nii riigiasutuste kui erasektori esindajad said esitada omapoolsed seisukohad viimasel ajal palju kõlapinda tekitanud teemal.

Vajadus Saesaare pais kaladele läbipääsetavaks muuta tuleneb seadusest - Ahja jõgi on kantud lõhejõgede nimistusse, mistõttu ei tohi selles kalade liikumist takistada. Looduskeskkonna seisukohalt tundub parim lahendus olevat jõe taastamine, mis omakorda on vastuolus mitmete huvigruppide arvamusega.

„Taevaskoja on üks olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi Põlvamaal ning selle külastatavus näitab, et Saesaare paisjärvega seonduv puudutab meid kõiki, mistõttu pole ükski arutelu liiast,“ alustas maavanem Ulla Preeden nõupidamist. Rein Kalle Keskkonnaametist tõi välja, et Saesaare paisu teema on hetkel üks viiest olulisemast teemast keskkonnaameti jaoks ka üleriigilisel tasandil. „Tänaseks on selge, et kalapääsu rajamine pole hea variant ning see ei toimiks efektiivselt ja mõjutaks oluliselt Taevaskoja maastikku. Parim lahendus oleks jõe taastamine, mis omakorda aga oleks vastuolus mitmete huvigruppide arvamusega,“ leidis Kalle.

Erinevate küsitlustulemuste järgi paistab avalikkus eelistavat paisjärve säilitamist. “Kalade läbipääs on vaja saavutada, aga paisjärve säilitamine omakorda eeldaks seaduse muutmist. Paisuta paraneks kalade rändevõimalus, kuid paisuga säiliks paljude inimeste töö, sealhulgas saaks tegevust jätkata hüdroelektrijaam,“ võttis Rein Kalle erinevad vaatenurgad kokku.

Seotud lood:

Saesaare paisul on praegu kaks omanikku: Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) näol riik ja AS Generaator, mis ka kohalikus hüdroelektrijaamas vee jõul elektrit toodab. AS Generaatori esindaja Jan Niilo sõnul on Saesaare hüdroelektrijaama puhul tegemist kultuuripärandiga ning paisu likvideerimisel peaks arvestama sellega kaasnevate edasiste kuludega.

Riin Kutsar konsultatsiooniettevõtte Hendrikson & Ko keskkonnaosakonnast andis ülevaate Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise programmist (KMH). „Kahtlemata on inimestel mure ja hirm, milliseks looduskeskkond peale paisu likvideerimist kujuneb,“ rääkis Kutsar ning tõi keskkonnamõjude hindamise rollina välja anda otsustajatele edasiseks olulist teavet. KHM aruanne tuleb avalikule arutelule jaanuaris.

„Tuleb mõelda pikemalt ette, teha detailplaneering ning mõelda paisu ja paisjärve likvideerimisele järgneva perioodi rahaliste aspektide peale,“ leidis Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba. Põlvamaal visiidil viibinud ja nõupidamisel osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants arvas, et mida kauem segane olukord kestab, seda halvem kõigile osapooltele. „Tulevikku pole mõtet ennustada ning kiirete lahenduste jaoks raha pole,“ ütles minister ning andis teada, et uue aasta alguses on kogunemas Riigikogu keskkonnakomisjon, kus arutatakse õiguskantsleri ettepanekut veeseaduse muutmiseks nii, et see võimaldaks keskkonnaametil kaaluda, kas konkreetsel juhul on kalade läbipääsu tagamine kalapääsu ehitamise või paisu lammutamise teel võimalik või mitte.

Maavanem Ulla Preedeni sõnul ei tohiks unustada ka fookust, millest otsuse tegemisel lähtuma peaks: „Kas teeme seda keskkonna ja ajaloo pärast (kärestike säilimine) või kalade pärast,“ küsis maavanem ja leidis, et paisu likvideerimise korral peaks mõtlema ka hüdroenergia asendamise variantide peale ning sotsiaalmajanduslikku mõõdet silmas pidades arvestama turismiettevõtjatega.

Taevaskoja küla elanikud ja turismiettevõtjad leidsid, et paisu likvideerimise korral peaks arvesse võtma loodusturismi ja majandustegevuse vaatenurka ning mõtlema laiemalt, millist rolli mängib Saesaare paisjärv piirkonna konkurentsieelise, infrastruktuuri ja töövõimaluste loomisel kohalike elanike jaoks.

Saesaare paisu edasine saatus peaks selguma järgmisel poolaastal, kui toimub keskkonnamõjude hindamise aruande avalikustamine ning järgmised kohtumised.