Mõistatuslike ümarnõude lugu hakkas hargnema mullu kevadel, kui NATO miinijahtijate operatsiooni Open Spirit 2015 ajal leidis Saksa miinilaev Tallinna lahest Naissaare lähedalt väikese purjelaeva vraki.

Halvast nähtavusest hoolimata suudeti eristada väga lagunenud vrakki, ballastikive, tünnipõhja ja puitkastist välja valgunud savinõusid.

Mereväetuukrite abil õnnestus meremuuseumi töötajatel vrakk kaardistada ja sügistormide kartuses laevajäänuste vahel kaitsetult lebavatest nõudest osa välja tuua.

Tagantjärgi selgub, et Mäss küsis esialgu muinsuskaitselt luba viie asja vee alt toomiseks, kuid tuukrid tõid 36 eset. Mäss käsitles leidu kollektsioonina ning hiljem toodi merepõhjast veel esemeid, kokku 52.

Kuna amet oli vahepeal võtnud laevavraki ajutise kaitse alla, poleks sinna enam tohtinud sukelduda ning Mässi suhtes algatati väärteomenetlus kultuuriväärtusega leiu, selle osa ja arheoloogilise kulutuurikihi tahtlikus rikkumises ja mälestise loata uuringus. Väärteoasja lõpetamisel arvestati Vello Mässi kõrget iga ja otsus tehti menetlusaluse kasuks.

Uus probleem tekkis aga siis, kui Mäss soovis uuringuid jätkata, kuid amet leidis, et ta ei kvalifitseeru enam spetsialistina.

Pikemalt saab saagast lugeda värskest Eesti Ekspressist.

Põnevaid ümmargusi anumaid pole mujalt maailmast rohkem leitud ning nende otstarve on siiani tuvastamata.

Maaleht kirjutas huvitavast leiust eelmise aasta algul artikli Tallinna lahest leiti laevavrakk ja mõistatuslikud savinõud