Moostes avas sel sügisel uksed ainulaadne rahvamuusikakool
“Ega sellist rahvamuusikakooli Eestis õigupoolest mujal olegi, seega oleme ainulaadsed,” iseloomustab uut huvikooli pillimänguõpetaja Raivo Sildoja.
Tema sõnul on küll siin-seal muusikakoolide juures rahvamuusikaosakondi, kuid sellist, mis oleks ainult pärimusmuusikale orienteeritud, seni küll mitte.
“Algne mõte oli väikselt alustada ja tasapisi kasvada, aga huvilisi tuli nii palju, et ühe õpetaja asemel läheb neid vaja juba neli,” on Sildoja meeldivalt üllatunud, et soovijaid sedavõrd hulga kogunes.
Festivalid panid seemne idanema
Mooste vallavanem Ülo Needo peab suure huvi põhjuseks eelkõige populaarseid rahvamuusikatöötluste festivale, mida on Moostes kuus aastat peetud.
“Sealt see iva on tulnudki, ja kuna pinnas rahvamuusika õpetamiseks on meil rammus, siis õnnestus siia õpetajateks meelitada ka selle ala tunnustatud tegijad – perekond Krista ja Raivo Sildoja Pärnumaalt Vändrast,” räägib Needo.
Kooli õppekava koostaja ja juht on rahvamuusikaõpetaja ja etnomusikoloog Krista Sildoja.
Õppida saab pille väikekanneldest külakanneldeni, lõõtspillidest akordionideni. Ei puudu ka poogenpillid viiul ja Hiiu kannel, puhkpillid torupill ja paljude lemmik parmupill.
Kõige väiksemad, kuni 8aastased lapsed alustavad eelkoolist, kus nad rühmatundides laulavad, mängivad ja tantsivad, valmistudes õppima muusikakooli põhiastmes.
Põhiõpe kestab nagu ikka oma kuus-seitse aastat ja õppekava läbides saadakse muusikakooli lõputunnistus. Neile, kel ei ole eesmärgiks laiapõhjaline haridus, vaid kes soovivad mingit kindlat pilli õppida, on loodud vabaõppe vorm ühe aasta kaupa.
Raivo Sildoja selgitab, et täiskasvanud on valdavalt vabaõppes, õpivad põhiliselt seda pilli, mida ise tahavad, ja saavad sel juhul näiteks noodiõpet vähem.
Raivo Sildoja kolib lähiajal Moostesse rahvamuusikakooliga samasse majja Vändrast ümber ka oma pillitöökoja. Mängimise ja õpetamise kõrval on mees meister kandleid ehitama ja igasugu pille parandama. Läinud aastal naasis ta Islandi saarelt, kus kuus aastat sealsetele lastele muusikat õpetas.
Erakooli pidajaks on MTÜ Folgisellide Selts, kellele vald ruume rendib. Tänu rahvamuusikakooli ideele tehti Moostes korda jälle üks vana kehvas seisus mõisaaegne hoone, moonakamaja ja selle allkorrusel olev viinakelder, mis sai selleks raha PRIA külameetmest. Sisustuse ja pillide ostu toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist. Majal on maaküte.
Muusikakool pole vallale liigne luksus
Vallavanem Needo usub, et küllap laheneb ka kooli ülalpidamise mure. Üksnes õppemaksuga seda praegu ära ei majanda. Maal ei ole elanike sissetulekud sellised, mis lubaks neilt palju küsida. Kuni avaneb võimalus mõnest Euroopa projektist raha saada või muid allikaid leida, paneb vald koolile õla alla.
“Muusikakool on Mooste piirkonnale suur pluss, aitab siin ärksaid peresid paigal hoida ja meelitab noorigi ligi, seega toob ta kaudselt kindlasti selle raha tagasi,” arutleb Needo.
