Mullu valmis jõgede paisudel 27 kalateed
Kalateede ehitamine läks maksma kokku 12,22 miljonit eurot. Kalad saavad tegevuse tulemusena vabalt liikuda näiteks Põltsamaa, Vääna, Leevi, Ahja, Piusa, Elva, Võhandu, Loobu ja paljudel teistel jõgedel, kus rajati hulgaliselt looduslähedasi möödaviik-tüüpi kalapääse, korrastati looduslikke kärestikke ja rajati kamberkalapääse. Suurimad projektid neist olid kalapääsude rajamine Põltsamaa paisul Põltsamaa jõel ja Leevi paisjärvedel Leevi jõel.
Kalade liikumisteede avamine jõgedel jätkub ja käesoleval aastal valmib kavade järgi 35 uut kalapääsu, millest 28 asuvad looduskaitseliselt olulistel jõelõikudel. Kokku on aastatel 2007-2013 kalateede rajamisega parandatud kalade rändetingimusi 52 paisul.
Kui veepaisutus asub sellisel veekogul, mis on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana, on vajalik tagada kalade läbipääs paisust üles- kui ka allavoolu. Kalapääs aitab kaladel ületada tõkkeid, et jätkata teekonda tõkketagusel vooluveekogul.
Kuigi paljud kalad on paikse eluviisiga, võtavad nad kudemisajal ette rännaku leidmaks sobiva koelmu. Siirde kalade, nagu lõhi ja meriforell, populatsioonide säilitamiseks ja taastamiseks on pääs kude- ja kasvualadele jõgedesse esmatähtis. Karpkalalastest kõige suurem rändaja on vimb, kes eelistab kasvada avaratel veteväljadel, aga kudemiseks otsib ta puhta kiirevoolulise veega jõgesid. Ka jõesilm liigub merest jõgedesse kudema.
Töid rahastati EL Ühtekuuluvusfondi perioodi 2007-2013 rahadest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.
Lõhejõgedel asuvate paisude kalateede rajamise tarbeks saab edaspidi toetust taotleda EL 2014-2020 rahastusperioodi vahenditest, toetusteks jagatakse 4,3 miljonit eurot. Teistel jõgedel saab kalapääsude rajamiseks toetust küsida SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.
