Müüja argipäev: väljaheide kassa juures ja alusetud süüdistused
Asusin sellesse poodi tööle novembrikuus laopidajana, kuigi kandideerisin saalitöölise kohale. Enne tööle asumist mainisin ma ära esimesena selle, et olen üksikema ja mul ei ole lapsehoidjat võtta. Minu juhendajaks oli T. Õppeperioodil oli ta ebaviisakas, kasutades sõimu ja mõnitamist. Seda kuulis pealt juhataja, kuid tema ei sekkunud kordagi ega kutsunud T-d korrale.
Kuu aega hiljem jäi mu laps haigeks. Hommikul teavitasin juhatajat lapse haigestumisest ja järgneval hommikul sain sõnumi: „Tere! Kuidas su laps sai käia eile teatris kui tal oli väidetavalt kõhugripp ja sina pidid temaga kodus olema haiguslehel? Miks sa valetad korduvalt. Sinuga pole võimalik sedasi töösuhet jatkata.“
Mille peale ma helistasin sõnumi saatjale, kelleks osutus juhataja. Tema sõnul oli kolleeg, kelle laps käib minu lapsega samas koolis paralleelklassis, minu last teatris näinud. Kuigi minu laps oli kodus haige. Peale seda helistasin klassijuhatajale ja palusin koolipoolset ametlikku dokumenti tõestamaks, et mu laps pole koolis käinud. Seda tõestas koolidirektori väljastatud ametlik dokument.
Ma ei soovinud töösuhet jätkata ja leppisin juhatajaga kokku kohtumise. Esitasin ka kooli poolt antud dokumendi ja väljendasin oma solvumist. Kohtumise juures viibinud K üritas mind ümber veenda, et jätkaksin siiski töötamist. Nad väga vabandavad ja midagi sellist enam ei kordu. Olin nõus nendega töösuhet jätkama, aga mitte laopidajana.
Pidev sõim ja sajatused
Tegin tööd kassas, kui mind kutsuti kõrvale ja öeldi, et alates sellest sekundist kui ma kassatoolilt tõusen, hakkab minu paus jooksma. Tegelikult pidin kassasse jäetud asjad — piimad, lihad jne viima tagasi õigetesse kohtades. Seda pidin ma otsese ülemuse sõnul tegema oma pausi ajast.
Peale seda oli juhataja suhtumine minusse väga tõrjuv ja üsna ebameeldiv oli tööl käia, millega ma hiljem ära harjusin. Riietusruumi minnes möödusin ma juhataja kabinetist ning mind saatis ikka sajatus selle kohta, kes või mis ma olen. See oli väga ebameeldiv.
Loe täielikku ülevaadet SIIT!
Mullu mais jäin ma jälle juhatajale ette, kuna käisin operatsioonil ja neile jäi arusaamatuks, kuidas ma üksikemana ära elan, kui olen haiguslehel. Nende arvates ma teenin elatist enese müümisega, mida nad arutasid omakeskis kabinetis. See jõudis minuni ja solvas mind südamepõhjani.
Tund aega kakahaisu sees
Oli ka juhtum augustis. Olin tööl kassas ja tööd oli väga palju ning oli väga kiire. Keegi ootamatu kõhuhädaga vanainimene tegi oma häda nr. 2 kassa ette. Koristajat ei kutsutud ja meie, kassiirid, pidime istuma selle jubeda haisu sees umbes tunni jagu. Kliendid tatsasid „selle“ sees ja tassisid „seda“ jalgadega laiali. Kui rääkisin seda oma otsesele juhile, siis ta lihtsalt naeris selle üle. Kujutage seda ise ette, kuidas süda on paha ja klientide ees on piinlik. Mind kuulda ei võetud ja pigem pahandati, et ma julgesin üldse oma arvamust avaldada.
Meil olid seal erinevad koolitused ja samas oli ka umbes 12 tööga seotud kausta, millega pidin tutvuma enne tööle asumist. Seda ma ka tegin ja nii ma töötasingi vastavalt ettekirjutustele. Olen otsekohene inimene ja kui ma ei nõustunud nende leiutatud käskudega, siis hakkasid nad mu elu veel rohkem põrguks tegema. Kuna mul on ka eraelu, siis otsustasingi lahkumisavalduse kirjutada, kuna mind oleks varem või hiljem sealt nagunii välja söödud. Sellises firmas sul ei ole lubatud mõelda ega arvamust avaldada, seal oled sa lihtsalt juhatuse tujudele alluv ori.
