Peamiselt Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal kõneldav baski ehk euskara keel moodustab omaette keelkonna. Pole leitud ühtki selle sugulaskeelt, ehkki mõningaid sarnasusi on otsitud ja leitud kaukaasia, berberi, keldi ja soomeugri keeltest. Võimalik, et see on kiviajast säilinud keel.

Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuroopa keelkonda. Vana-Euroopa keeltest on suutnud püsima jääda baski keel, soomeugri ning kaukaasia keeled.

Keerulisemat keelt kui euskara annab otsida: ainuüksi pöördsõnavorme on tuhatkond, käändsõnavorme ühe uurimuse põhjal 458 683. Legend järgi pole kuratki suutnud selle keele pööramist ja käänamist ära õppida. Baski keelt kõneleb miljon inimest.

Kaixo! — Tere!

Agur! — Hüvasti!

Eskerrik asko! — Aitäh!

Bai. — Jah.

Ez. — Ei.

Inimõiguste ülddeklaratsioon

Artikkel 1.

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

Giza eskubideen aldarrikapen unibertsala

1. atala

Gizon-emakume guztiak aske jaiotzen dira, duintasun eta eskubide berberak dituztela; eta ezaguera eta kontzientzia dutenez gero, elkarren artean senide legez jokatu beharra dute.

4. XII 1959 sündis Saksa sportlane Christa Luding-Rothenburger.

On ainuke sportlane, kes on samal aastal võitnud nii suve- kui ka talimängude olümpiamedali. 1988 võitis ta Calgarys kulla 1000 m ja hõbeda 500 m kiiruisutamises ning Soulis jalgrattasprindis hõbeda (kulla sai Erika Salumäe.).

Ainukeseks ta jääbki, sest suve- ja talimänge ei peeta alates 1994. aastast enam samal aastal, vaid üle ühe paarisaastatel.

5. XII 1929 sündis füüsik, filosoof ja kirjanik Madis Kõiv.

Madis Kõiv: “Üks väga tüüpiline möödarääkimise suhe on füüsik ja bioloog — harva mõistab siin üks, mida teine tahab öelda. Nii sügaval on spetsiifilised stereotüübid. Selles mõttes on nii bioloogil kui füüsikul palju kenam rääkida humanitaariga… seal asuvad nad neutraalvetes ja on joviaalsed ja vabad ja palun, ütlevad, rääkige aga, me saame kõigest aru…”

Ain Kaalep: “Kui üldse keegi eestlastest väärib Nobeli kirjanduspreemiat, siis on Jaan Krossi või Jaan Kaplinski kõrval, kellest seni kandidaatidena juttu olnud, kindlasti ka Madis Kõiv.”

Fonograaf
6. XII 1877 tegi USA leidur Thomas Alva Edison oma fonograafiga tinapaberile maailma esimese helisalvestise: luges lastesalmi “Maryl on üks väike tall”.

Kui Edisoni joonise järgi selle riistapuu valmistanud mehaanik John Kruesi hiljem salvestist kuulis, hüüatas ta: “Gott in Himmel!” (“Taevane jumal!”)

Järgmisel päeval demonstreeris Edison fonograafi ajakirja Scientific American toimetuses.

7. XII 1917 esitas Gustav Suits Eesti Maanõukogu vanematekogu istungil Eesti-Soome uniooni idee.

Enne Suitsu oli Soome sillast pajatanud F. R. Kreutzwald “Kalevipojas”: ” Sõitsin suisa Soome silda, / Vesikaare vaskiteeda, / Vikerkaare vihmateeda,” ja luuletanud Lydia Koidula, kelle projekti saab igaüks lugeda sajakrooniselt.

8. XII 2007 tegi pannkookla COLAS Prantsusmaal Chateaugironis 73 cm kõrguse rekordvirna, mis koosnes 680 pannkoogist.

9. XII 1945 läks New Yorgi raadiojaamast WNYC-AM 820 eetrisse laulja ja helilooja Oscar Brandi saade ”Oscar Brand’s Folksong Festival”.

Saade jätkub Brandi juhtimisel siiani ja seda saab kuulata igal laupäeva õhtul kl 22-23.

Thomas Edison meenutab oma esimest salvestust.

Esimese helisalvestamise lõik 1940. a filmist ” Edison, the Man”. Edisoni osas Spencer Tracy.