Järgnevas loos pole ühtegi roppu, ebatsensuurset ega halvustavat sõna. Selles ei saadeta kedagi p****, p***** ega isegi mitte m****. Ainult p****. Aga eks igaüks saab aru ikka vastavalt oma rikutuse tasemele.

Nägin hiljuti tänaval reklaami "Mine p***i!" Kuna mul oli parasjagu piisavalt vaba aega, mõtlesin, et käin ära. Mõeldud - tehtud, läksingi p***i!

Küllap olid sedasama reklaami lugenud teisedki, sest p*** oli väga palju rahvast. R******* vahel oli vähe ruumi ning k******** oli raske lähemalt tutvuda. Eriti palju inimesi oli k******* juures, sest k*** anti sel päeval väga odavalt. Eriti soodsalt sai l****.

"Palun mulle see l***," pöördusin müüja poole.

Sain soovitud kauba ning jätkasin o********. Järsku tormas minu juurde üks vihane p*********** ning lausus: "Mine p****! Sa võtsid endale just selle l****, mille mina olin välja valinud."

"Palun vabandust," vabandasin, "kuid mina olin k******* juures enne teid. Soovitan teil minna teise p****."

"Mine ise teise p****!" torkas mees vihaselt ning lahkus p****.

Mulle ei meeldi sellised m****, kes käivad ülbe n**** p*** ringi ja tahavad just seda k****, mille sina oled endale v**** v******. Kas tõesti on vaja oma n*** teiste asjadesse toppida?

Tuju oli täiesti p***, mõtlesin, et lähen juba p**** välja, aga siis märkasin tuttavat m****, kellega koos olin kunagi l******** käinud.

"Kuidas k*** käib, vana s***?" küsis ta minult tervituseks.

"Kuidas ta ikka käib, muudkui v******** sisse ja v******** välja," tegin nalja.

M***** mu nali meeldis, ta n***** seda tükk aega. Siis aga tegi ettepaneku, et läheksime koos mõnda hubasesse k*********, kus võiksime v*** aegu m********. 

Läksime k*********, võtsime paar õ***, ajasime j****. Siis võtsime veel p*** õ***, a****** v*** j****. Täitsa l**** oli, tore oli v*** a*** m********.

S*** t******* t***o j* s******* k***. M*** j****** k*** k*** p*** ü**, s**** a** a**** h******l.

SERGEI KRAANA
mees, kes läks p***i
_____________________________________________________________________________

KOKSTI
Limerik
Ürgmetsas kord kohati siili,
põikpealist Euroopa fossiili,
kes endale pähe
on võtnud: “Ei lähe
ma linna, parteisse, eksiili!”
A. ITSKOK
______________________________________________________________________________

INNA VAATLUS
INNA AEG

piinatud geenius

Viimane nädalavahetus möödus jälle sellise tempoga, et vägisi tahavad vist minusuguse elatanud inimese viimseni ära väsitada.

Kõigepealt käisin Jõgeval vanavaralaadal. Kahjuks ei saanud ma vanade asjade müügipäeval oma vanamehest Ainist lahti – teda ei tahtnud mitte keegi.

Siis seadsin sammud Järva-Jaani, kus olid koos isetehtud ja ümberehitatud sõidukid (teiste tehtud sõidukitel sinna asja ei olnud). Vaat seal oli tõeliselt vahva!

Aga sellist turvavöövabasõitu kui seal ei ole minu silmad varem näinud. Kuuldavasti tegi politsei trahvivabapäeva – kuulimiit saanud päev varem täis.

Pärast vanatehnika varjupaika põrutasin Tapa vorstifestivalile. Tore nimi küll. Pigem siis juba vorstfest või sardellfest. Ootan huviga, milline omavalitsus tuleb nüüd välja viineripeoga.

Et ma juba sealkandis olin, käisin ka Aegviidus, et vaadata tuliuusi elektrironge. Seekord seisis rong jaamas täiesti inimtühjalt – ju oli tehnika korras ja keegi ei olnud lõksu jäänud.

Nagu ma Aegviidus poe taga kuulsin, läheb rongiinfo varsti tasuliseks. See tähendab, et kui ootad ja ootad, aga rongi ei tule ega tule, ning helistad siis rongiinfosse, et teada saada, mis jama see on ja kas rong üldse tuleb, ja kui jah, siis millal – pead selle eest maksma hakkama. Aasta parim teenindusettevõte ja teenindustalent on leitud!

Kuid see pole veel kõik. Et uusi elektrironge üleval ja elus hoida, teeb rongifirma taksode eeskujul tasuliseks ka rongi sisenemise – juba 1. septembrist tuleb ukse juures maksma hakata rongisõidu alustamise tasu.

Kui kas või üks reisija jätab sõidualustamistasu maksmata, siis rong edasi ei liigu – küll tehnika juba teab, kes teda alt vedada tahab.

Kaugem perspektiiv on sisse seada ka väljumistasu. Siis võib enam-vähem kindel olla, et jaamas seisma jäänud rong uksed avab.

Kuid jälle peab selleks tasu maksma iga reisija – kui keegi kõrvale hiilib, rong uksi ei ava.
Seda ma ennustan, et nalja hakkab saama, kuidas uued rongid südatalvel miinus kolmekümne kraadiga tööle hakkavad või kuidas tehnika külma vastu võtab.
_______________________________________________________________________________

MUDA MIHKEL PAJATAB

Üks tark mees tuli välja mõttega, et pensile võiks saada alates 74. eluaastast. Selle peale tekkis mul küsimus, et miks mitte 104aastaselt. Nii hoiaks riigile hea portsu raha kokku.

Põllumehed on hädas kartulimardikaga. Meie filosoofid ei näe selles mingit probleemi. Vastupidi – mardikatega on võimalik rikkaks saada. Tuleb nad põllult kokku korjata ja Hiina saata. Nemad söövad igasugu putukaid ja satikaid. Filosoofidel enestel rikastumisplaane ei ole. Nemad on praeguse eluga täiesti rahul.

Suure Venemaa pealinnas algavad kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Kuidas meie kehakultuurlastel läheb, ei huvitagi nii väga.

Teadagi kuidas: osa võistlejaid on vigastatud ja teistel vorm valele ajale sätitud. Huvitav on hoopis see, mitu kulda Putin võidab? Peagi peaks tõde selguma.

Leida käib mitmendat päeva ringi õndsa näoga, nagu oleks lotos peavõidu saanud. Põhjus väga lihtne.

Naisuke leiutas uue hoidiseretsepti – vaarikad kurkidega. Lõpptulemuseks saadakse roosad vaarikamaitselised magushapud kurgid. Vaat nii on lood.
______________________________________________________________________________

VAATAKS TÕTT

A. ITSKOK:
“Ka siilil on nina alati vesine.
Ka siil tõmbab küüru selga, kui talle tüli tehakse.
Ka siil poeb põõsasse, kui talle kallale kiputakse.
Ka siil pobiseb alati rahulolematult.
Ka siil on parasiite täis.
Siil on meile nõu andnud.
Siil Eesti vapiloomaks!”
Reede, 10. august 1990

ANTS LAANEOTS: “Kui metsas on siil ja jänes ning palju hunte, siis kõigepealt saab hukka jänes, sest siilil on okkad.”
Postimees, 13. august 2008
______________________________________________________________________________

TÕRRE PÕHJAST
Rebasel on palju nõkse. Siilil on üksainus. Ent see on tal kõige parem.
RALPH WALDO EMERSON

_____________________________________________________________________________

SÕNAL SABAST
 Parem käre pigistaja kui pire kägistaja.
 Jälk petis on pelk jätis.
 Kui jobu tahtis, siis tobu jahtis.
 Muukeelne oli nagu kuumeelne.
ANDRES ÜLVISTE
______________________________________________________________________________

AMET EI RIKU
 Pagaril küpses peas uus retsept.
 Joonestaja läks pärast tööd joonelt koju.
 Kui minister paneb kägu, võib ta kohalt kukkuda.
 Kitsi inimene ostis koirohuteed.
JÜRI PAET

ABIKS ELULE
 Sõbra naine on parem kui naise sõber.
ÕNNE NÕU

PEALT NÄHTUD
Kui siga nägi õues grilli, hakkas ta hiiri püüdma ja võõraste peale haukuma.