Näljased haned ootavad kevadkülvi
Igal aastal peatuvad sajad tuhanded haned ja lagled Eesti põldudel ja niitudel, et siin kuu aega puhata ja end nuumata. Edasi lendavad nad Põhja-Venemaa tundratesse ja Põhja-Jäämere äärde pesitsema.
"Nad tulevad reeglina märtsi lõpus, kui lumi alles sulab," selgitas maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito. Tänavune kevad on viimaste aastatega võrreldes hilisem ja ka linnud saabusid hiljem.
Lindude teele jäävad põllumehed pole suleliste külaliste üle eriti rõõmsad, sest näljased haned söövad taliviljapõllud orasest paljaks. Vastkülvatud põldudel sõelutakse aga hoolega teri mullast välja.
Maa süüakse paljaks
"Nad on siin kuni kevadkülvide lõpuni ja käivad need üle," lausus linnuseirega tegelnud Leito. "Tühjagi nad sealt ära söövad, saaki see ei muuda," kaitses teadlane linde.
Tunamullune linnukahjustuste summa oli siiski kokku üle 2,4 miljoni krooni. Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Ivar Ojaste sõnul laekus ka eelmisel aastal palju taotlusi. Kahjutasud on väljamaksmisel, kuid selle täpset summat ei osanud öelda ei keskkonnaministeerium ega keskkonnaamet.
Põllumeestel tuleb hüvitise saamiseks viivitamatult pärast rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede kahjustust sellest kohalikule keskkonnaameti osakonnale teada anda. Amet hindab kahjustust viie päeva jooksul.
Rändlindude tekitatud kahju hüvitatakse kuni 50 000 krooni põllumehe kohta aastas.
Kahjustust hinnatakse hanejunnide järgi
Haneliste tekitatud kahju suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide hulga (troppi/ruutmeetril) järgi põllul. Selle järgi arvutatakse välja põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatus ja aste.
Lisaks hinnatakse visuaalselt põllu üldseisundit. Kui enne komisjoni saabumist on näiteks vihma sadanud ja troppe pole võimalik loendada, hinnatakse kahju silma järgi.
Sookurgede põhjustatud külvikahju hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi. Kannatanul tuleb esitada pärast saagi koristamist keskkonnaametile tõend saagikuse kohta. Väljamakstava kahju hindamisel võetakse aluseks konjunktuuriinstituudi andmed viimase 12 kuu vastava saagi müügihinna kohta.
Karjamaal, kus heina või muud saaki ei koristata, hinnatakse kahju karjamaa kahjustuskoefitsiendi, karjalaske hilinemise, karja suuruse ning karjatamise arvestusliku maksumuse alusel. Näiteks lehma puhul on see 20 krooni ja lambal 6 krooni päevas.
