Need viisteist küla kandideerivad Eestimaa aasta küla tiitlile


Selgunud on viisteist küla üle Eesti, igast maakonnast üks, kellest üks pärjatakse suvel Eestimaa aasta küla tiitliga.

Tegemist on Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud traditsiooniga, mis tipneb aasta küla väljakuulutamisega Eesti Külade XIII Maapäeval tänavu 26. juulil Põlvamaal, Räpinas. Eestimaa aasta küla 2019 juhtmõtteks on "Elujõuline küla".

Algatus saab teoks kaheksandat korda. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerib tiitlile üks esindusküla kõigist Eesti maakondadest.

“Juba märtsis on võimalik kandidaatidel omavahel tuttavaks saada ning mais alustab tööd aasta küla hindamiskomisjon, kes külastab kõiki kandidaate,” selgitas ta.

Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Komisjoni kuuluvad Maaleuministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maalehe, Eesti Leader Liidu ja ka 2017 aasta küla esidajad. Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga toimub Terevisooni vahendusel 3.- 14. juunil rahva lemmikküla e-hääletus​, kus ​on võimalik kõigil osaleda.

Eestimaa aasta küla 2019 tiitlile kandideerivad:

* Suursoo küla Harjumaalt

* Sõruotsa külad Hiiumaalt

* Kiikla küla Ida-Virumaalt

* Väätsa Järvamaalt

* Sadala külade piirkond Jõgevamaalt

* Üdruma küla Läänemaalt

* Käsmu küla Lääne-Virumaalt

* Jõesuu küla Pärnumaalt

* Karilatsi küla Põlvamaalt

* Hageri külade piirkond Raplamaalt

* Kõljala külade piirkond Saaremaalt

* Lohkva küla Tartumaalt

* Vidrike küla Valgamaalt

* Holstre küla ja küladepiirkond Viljandimaalt

* Lüübnitsa küla Võrumaalt
Seotud lood:


Kõigi kandidaatidega saab lähemalt tutvuda Kodukandi kodulehel.

Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma kandidaadi. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik.​

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.

Ernesaks