„Alternatiiv suitsetamisele”

„On arusaamatu, kas te räägite huuletubakast või nikotiinipatjadest. Need on kaks täiesti erinevat asja!,” alustas Sellenberg oma kirja.

Peamise vastureaktsiooni tekitasid aga artiklites esitatud väited. Sellenberg tõi need eraldi välja ja palus esitada uuringute tulemused.

Väljavõte Sellenbergi vastulausest:

  • Nikotiinipadjad ei sisalda 30 vähkitekitavat ainet. Keskmiselt on nikotiinipadjade valmistamiseks kasutatud 8 kuni 10 koostisainet. Lisaks, mitte ükski neist ei tekita vähki. Kui teil on erinevat informatsiooni või uuringuid, siis palun avaldage nimetatud uuringud.
  • „Snusitajatel on 30% suurem tõenäosus surra infarkti või insulti“ – See ei ole tõsi, palun esitage tõendavad teadusuuringud.
  • Snusi/nikotiinipatjade valmistamisel on kasutatud 2000 keemilist ühendit – lausvale. Palun esitage tõendeid.
  • "Võrreldes tubakat sisaldava tootega, on tubakavabas mokatubakas nikotiini kogused märkimisväärselt suuremad. Tavatubakas on nikotiini 1 mg, huuletubakas 10 mg ja 20 mg vahel" - See on idiootne väide! Nikotiinikogused on sisuliselt identsed nii snusil kui nikotiinipatjadel.

Ühtlasi saatis Sellenberg loendi 22-st teadusuuringust, mis toetavad väidet snusi ja nikotiinipatjade vähemkahjulikust mõjust tervisele.
1) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14668975

2) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3786334

3) http://link.springer.com/article/10.1007/s002130050857#page-1

4) http://ntr.oxfordjournals.org/content/4/2/185.abstract

5) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2498936

6) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19086773

7) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9888618

8) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12858319

9) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15639169

10) https://www.gwern.net/docs/nicotine/1996-foulds.pdf1

11) http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1463-1326.2004.00389.x/abstract

12) http://www.antoniocasella.eu/archila/NUTT_2007.pdf

13) https://www.jstage.jst.go.jp/article/jphs/94/4/94_4_348/_pdf

14) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2759510/

15) http://toxsci.oxfordjournals.org/content/97/2/279

16) http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1067/mcp.2000.108851/abstract

17)http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8930570

18) http://www.medscape.com/viewarticle/717362

19) http://www.mc.vanderbilt.edu/documents/cancersurvivor/files/tobacco.pdf

20) http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14982691

21) https://www.realclearhealth.com/articles/2019/02/28/swedish_snus_is_safer_than_shttps://www.realclearhealth.com/articles/2019/02/28/swedish_snus_is_safer_than_smoking_110873.html

22) http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_013.pdf

Sõltuvusttekitav aine sellegi poolest

„Nikotiinipadjad on loodud kahjuvähendavaks tooteks, tervist vähemkahjustavaks alternatiiviks suitsetamisele. Eestis on kaks peamist suremuse põhjust südameveresoonkonnahaigused ning vähk (70%+ kopsuvähk). Nikotiinipadjad ja isegi snus ei põhjusta ühtegi neist haigustest,” jätkas Sellenberg oma vastulauses.
Samas ei eitanud maaletooja, et nikotiin on sõltuvusttekitav aine. Kuid see on selgelt välja toodud kõikides nikotiinipatju puudutavates materjalides. Pealegi ei ole kahjulikkuse seisukohast ei ole nikotiin ohtlikum kui kofeiin.

„Rääkides ohtlikest nikotiiniannustest inimesele (olgu ta täiskasvanu või laps) siis ühes nikotiinipadjas on nikotiini keskmiselt 0,75 milligrammi. Seega – võtta aluseks alla kümne kõne mürgistuskeskusesse ja puhuda see proportsioonist välja on absurdne kontekstis, kus meie riigis sureb suitsetamise tagajärjel tuhandeid inimesi igal aastal. Samuti on absurdne tuua näiteks juhtumeid kus keegi olevat kuni 30 nikotiinipatja korraga tarbinud – see tundub puht füsioloogiliselt väheusutav,” lisas Sellenberg.

Väited põhinevad uuringutel

Maalehe faktid - nagu viidatud ka artiklites - pärinevad Terviseameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) allikatest. PPA toetus omakorda Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetele, mis on avalikult kättesaadavad tubakainfo.ee lehel.

Lisaks riiklikele asutustele on huuletubaka negatiivseid omadusi tutvustav tekst üleval ka hambakliinik AS Maxilla kodulehel.

Teadusuuringud, millele TAI oma teabelehel tugineb:
  • National Cancer Institute NIH „Smokeless Tobacco and cancer“. Veebileht siin
  • „International Agency for Research on Cancer. Smokeless Tobacco and Some Tobacco-Specific N-Nitrosamines. Lyon, France:World Health Organisation International Agency for Research on Cancer; 2007. IARC Monographs on the Evolution of Carcinogenic Risks to Humans Volume 89“
  • Lund I, Scheffels J. The relative risk to health from snus and cigarettes: Response to Grimsrud et al.’s commentary on 'Perceptions of the relative harmfulness of snus among Norwegian general practitioners and their effect on the tendency to recommend snus in smoking cessation'. Nicotine & Tobacco Research 2013; 15: 304–305.
  • Edvardsson I, Troein M, Ejlertsson G, et al. Snus user identity and addiction. A Swedish focus group study on adolescents. BMC Public Health 2012; 12: 975.
  • Larsen E, Rise J, Lund KE. The relationship between snus use and smoking cognitions. Addiction Research and Theory 2012; 20: 447–455. doi: 10.3109/16066359.2012.665521
  • Lee PN. Health risks related to dual use of cigarettes and snus - A systematic review. Regulatory Toxicology And Pharmacology 2014; 69 125–134.
  • Hergens MP, Lambe M, Pershagen G, et al. Risk of hypertension amongst Swedish male snuff users: a pros-pective study. Journal of Internal Medicine 2008; 264: 187–194. DOI: 10.1111/j.1365-2796.2008.01939.x
  • Norberg M, Stenlund H, Lindahl B, et al. Contribution of Swedish moist snuff to the metabolic syndrome: A wolf in sheep's clothing? Scandinavian Journal Of Public Health 2006; 34: 576–583.

Mokatubakat kaitseb ka USA ravimiamet

Ameerika Ühendriikides seadustati mokatubakamüük 2015. aastal, kuid tootjad ei tohtinud seda reklaamida kui vähemohtlikku alternatiivi sigarettidele.
Nüüd on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andnud loa Rootsi mokatubakatootjale Swedish Match oma tooteid turundada kui maandatud terviseriskiga tubakatooteid.

FDA otsus põhineb samuti põhjalikel teadusuuringutel. Need kinnitasid, et võrreldes sigarettidega kaasnevad mokatubakatarbimisega oluliselt väiksemad terviseriskid. Kantserogeensete ainete sisaldus on mokatubakas madalam ja puuduvad kahjulikud mõjud, mis kaasnevad passiivse suitsetamisega.

Eestis on snusi müük endiselt keelatud. Küll on alates juulikuust võimalik osta nikotiinipadjakesi, mis on sisuliselt snusi tubakavaba alternatiiv. Lähikuudel tulevad Swedish Matchi tubakavabad nikotiinipadjad müügile ka Eestis.

„Kui seni liikusid nikotiinipadjakesed mustal turul kõrvuti snusiga siis näiteks ainuüksi septembris teenis riik nikotiinipadjakestelt pea 175 tuhat eurot aktsiisitulu. Kuigi snusi piirülene liiklus ning kauplemine mustal turul kindlasti mingil määral jätkub, julgen arvata, et märkimisväärne osa tarbijatest eelistab tänaseks aktsiismärgistusega tooteid jaemüügis, mille kvaliteedis saab kindel olla,“ sõnas Sellenberg uudisest teatanud suhtekorraldusfirma Corpore pressiteates.

Eestis on kokku üle saja tuhande mokatubaka tarbija. Argumendid toote kohta püsivad endiselt vastuolulised.

Tubakavabad nikotiinipadjad, mille müük on Eestis lubatud.