Noored ei julge ega taha sünnitada
Tunamullusega võrreldes sünnib Eestis tänavu vähem
koguni viis last päevas.
Eelmise aasta maikuus, nüüd juba pea viiesaja päeva eest, lõi Maaleht esimest korda häirekella, et sündide arv Eestis langeb ehmatavalt järsult. Seda viis aastat varem, kui demograafid eeldasid. Ja järsemalt.
Arvud on kõnekad. Kõik oli hästi veel aastal 2008, mil sündis 16 028 last. Masuga algas tagasilangus. Järsk kukkumine tuli mullu, mil ilmavalgust nägi 1112 uut ilmakodanikku vähem.
Tänavu üheksa kuuga on Eestis sünde registreeritud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 580 vähem. Tõenäoliselt küünib vana-aastaõhtuks sündide arv 13 000–14 000 piirimaile, mis tähendab kukkumist aastate 2004 ja 2005 tasemele.
Tulevik on tume
Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ütleb, et sündide arv väheneb nii selle tõttu, et noored inimesed lahkuvad Eestist, kui ka sündimuse enda vähenemise pärast.
Kui võrrelda rahvaloenduse tulemusi ja arvestuslikku rahvaarvu, jääb silma, et 20–39aastaste rühmades on kõikjal igas vanuses umbes tuhat inimest vähem, kui seni teati olevat.
“15 000 parimas pereloomise eas naist ja 12 000 meest on Eestist lahkunud,” kinnitab Ainsaar. Eestisse jäänutel pärsib laste saamist kindlustunne, õigemini selle puudumine.
Veel tuleb sündimuse analüüsil arvestada, et pereloomeealisi ongi vähem ning sellegi tõttu ei saa sündide arv olla selline nagu mõne aasta eest.
Teadlase sõnul väheneb üha esimeste sündide arv. “See aga on juba väga halb, sest isegi arvestades välismaale läinud noori, on meil demograafiline potentsiaal viimaseid aastaid veel suhteliselt korralik,” arutleb Ainsaar.
Kohe-kohe on tulemas aga väga suur langus, mis tuleneb sellest, et pereloomeikka jõuavad hulga väiksemad põlvkonnad.
Seega: praegu ometigi võiks sündida päris palju lapsi. “Aga ei sünni, sest noored ei julge või ei taha teha otsust,” tõdeb Ainsaar. Noored on nooremad kui 30 eluaastat. Õnneks 30–39aastaste seas on sündimus suurenenud, ent see ei suuda katta noorte puudujääki.
Võib ka küsida, et mis on noortega juhtunud. Uuringud näitavad, et lisaks õige partneri leidmise muredele ja lihtsalt soovile lapse sündi õpingute, nooruse või muul põhjusel edasi lükata on suureks probleemiks eluase ja rahanduslik ebakindlus. See mõjutab noori isegi rohkem kui lastega peresid.
“Palju ei aita noori ka riigi poliitika, sest see soosib praegu ilmselgelt neid, kes juba on ennast tööturul tõestanud või kellel on vähemalt kaks last,” leiab teadlane.
Kui rände või poliitikaga midagi suuremat ei juhtu, on tulevik sündimuse osas tume. Küll mitte järgmisel aastal, sest suurematel põlvkondadel sünnivad veel lapsed. “Ent kui nad sünnivad neil väga hilja ja sündimuskäitumises midagi olulist ei muutu, siis on absoluutarvudes ka midagi head raske loota,” tõdeb Ainsaar.
Need alandavad toetused
Mis aitaks sündivust tõsta, kas või langust pidurdada?
“Raske on ette kujutada, et keegi rõõmustaks, kui lapse sünniga on tal võimalik hakata kuuluma ametlikult vaeste hulka, või et peab loobuma erialasest tööst konkurentide kasuks,” selgitab Ainsaar.
Kõige üldlevinum abi on tavaline lapse kasvatamiseks mõeldud raha ehk lapsetoetus. Koos inflatsiooniga on aga praegused sünnitoetuse meetmed väärtuse kaotanud. Lapsetoetus pole Eesti Vabariigi ajal olnud nii vähe väärt kui aastal 2012.
1. jaanuaril 2004 saab praegune esimese lapse toetus 300 krooni ehk 19.18 eurot kümneaastaseks. Tänavu jaanuaris sai kümneseks teise lapse toetus, samuti 300 kr ehk 19.18 eurot.
Kummaline on siinjuures kuulda riigimeeste kiitlemist, et järgmisest suvest lisandub ühe lapsega peres toetusele 9.59 eurot ja 2015. aastast 19.18 eurot ning kahe lapse puhul vastavalt 19.18 ja 38.36 eurot, sest neid antakse vaid allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega peredele.
See tähendab laste sildistamist, tähendab mõtteviisi, et anname toetust siis, kui lapsed on vaesuses. Paljudele on toetuse nurumine alandav. Lastega või lapsi soovivatele peredele see igatahes head signaali ei anna.
Sünnitajad Venemaalt
40 aastat Kuressaare haiglas ämmaemandana töötanud Helgi Tammur ütleb, et neil on tänavu tulnud kümmekond sündi vähem vastu võtta kui eelmisel aastal samaks ajaks. “Raske on lootagi kasvu, kui nii paljud noored naised lähevad Soome, kas tööle või mehele järele,” räägib ta.
Tammurgi kinnitab, et töötus ja majanduslik ebakindlus on peamised, miks lapsi vähem sünnib. Toetuste tähtsusse suhtub ta aga kaheselt. “Meie omal ajal ei saanud mingeid toetusi, aga kas siis lapsed jäid sündimata?” küsib ta.
“Ei jäänud!” vastab ta kohe.
Ja jätkab: “Aga sellist ebakindlust tuleviku suhtes kui praegu Vene ajal polnud, elu oli stabiilsem, kõigil oli töö ja sissetulek, omaette eluasetki oli noortel lihtsam saada.”
Muret teeb Tammurile seegi, et esmassünnitajate vanus aina kasvab. “Kui vanasti 28aastane sünnitaja oli diagnoosiga “vana esmassünnitaja”, tavaline oli 23–25, siis tänapäeval see enam ei kehti, 28aastased on täiesti tavalised,” märgib ta.
Tartu naistekliiniku sünnitusosakonna juhataja Fred Kirsi sõnul läheneb esmassünnitajate vanus jõudsalt 30-le. Tõsi, sama trend on ka naaberriikides.
“See ei ole hea näitaja – mida vanemad ollakse, seda rohkem läheb vaja ka rasestumisega seotud abi ja osa ei pruugigi lapsi enam saada,” räägib ta.
Kirss kinnitab, et tänu nende uuele ja kaasaegsete võimalustega haiglale ei ole Tartus sünnituste vastuvõtt iseenesest väga palju kukkunud. Tullakse ka mitmest naabermaakonnast.
Kui aga eestlastest sünnitajaid veelgi vähemaks jääb, pole karta, et haigla pooltühjaks jääks. “Aina enam käib meil sünnitajaid Venemaalt, peamiselt Pihkva kandist, ainuüksi tänavu on neid olnud juba 60,” sõnab Kirss.
KOMMENTAAR
Kalle Laanet
Riigikogu liige
Tahaks vanaisaks saada!
Mul on kolm last, kes on 20 ja 30 vahel. Olen väga selgelt andnud märku, et olen valmis vanaisarolliks.
Kahjuks on mõju olnud suhteliselt väike, vanaisaks saanud ei ole.
Põhiline argument, mida lapsed ütlevad: “Vaata, me tunneme ebakindlust tuleviku ees, me ei saa isegi hakkama, mis lapsi me veel muretseme ja kuidas nemad veel hakkama saavad!”
See on vastus minu lastelt olnud minule, et kogu ühiskonnas valitseb ebakindlus hakkamasaamise osas.
Allikas: väljavõte Riigikogu stenogrammist 11. oktoobril, mil arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena 2011. a rahva ja eluruumide
loenduse tulemusi.
